Richard Mahl
Richard Mahl (28. august 1898 Orissaare, Saaremaa – 26. juuni 1964 Tallinn) oli eesti keemik, Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor ja Eesti NSV riigitegelane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1954).
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis Kreenholmi vabrikukoolis, seejärel sai hariduse iseõppijana.
Tema töökäik algas apteekriõpilasena Narvas ja jätkus 1915. aastal Petrogradis. Aastatel 1918–1923 töötas ta erakorralises komisjonis Petrogradis. Aastatel 1929–1930 töötas ta tehase Proletarii tsehhiülemana. 1930. aastal lõpetas ta Leningradi Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina. 1937. aastal kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi väitekirja; samal aastal sai ta ka dotsendiks. Aastatel 1933–1940 töötas ta Leningradi Riikliku Keraamika Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana.
22. juulil 1940 nimetas president ta majandusministri asetäitjaks, kuigi R.Mahl oli NSV Liidu kodanik. Aastatel 1940–1941 oli ta Tallinna Natsionaliseerimise Komitee aseesimees. Aastatel 1940–1941 töötas ta Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tööstuslike Uurimiste Instituudi direktorina. Aastatel 1942–1944 töötas ta Altai krais Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse peainsenerina. Aastatel 1944–1948 töötas ta Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudis direktorina. Aastatel 1948–1951 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor. Aastatel 1951–1954 oli ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja[1].
30. juunil 1954 valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks keemilise tehnoloogia alal. Aastatel 1954–1964 oli ta Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemik-sekretär
Ta oli NLKP liige aastast 1919. Aastatel 1950–1952 oli ta Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu esimees. Aastatel 1950–1954 oli ta NSV Liidu III Ülemnõukogu saadik, aastatel 1952–1956 EKP Keskkomitee liige.
Ta on teinud uurimusi tulekindlate materjalide, eriti tulekindla keraamika alal.
Richard Mahl suri 1964. aastal ja maeti Tallinna Metsakalmistule.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1950 Tööpunalipu orden
- medal Vapruse eest Suures Isamaasõjas
- Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 298