Hando Runnel

Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres)[1] on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hando Runnel omandas hariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis[1], keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Töötas Loomingu toimetuse publitsistikaosakonnas aastail 1966–1971. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Runnel on sarja Eesti mõttelugu peatoimetaja aastast 1995. 1992–1993 aastail oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli.
5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal[2]. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.
Runnel oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Maa lapsed" (1965)
- "Laulud tüdrukuga" (1967)
- "Avalikud laulud" (1970)
- "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
- "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
- "Mõru ning mööduja" (1976)
- "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
- "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
- "Punaste õhtute purpur" (1982)
- "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
- "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
- "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
- "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
- "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988)
- "Aja lugu" (laulukava, 1988)
- "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
- "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
- "Oli kevad, oli suvi" (1992)
- "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
- "Üle Alpide" (1997)
- "Haruldused" (1998)
- "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
- "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
- "Mõistatused" (2000)
- "Omad" (2002)
- "Õpetussõnad" (2003)
- "Maakoore pehmenemine" (2003)
- "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures suurima läbimüügiga eesti ilukirjandusteos[3].
- "Sinamu" (2005)
- "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
- "Armukahi" (2008)
- "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008)
- "Videvik" (2009)
- "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786
- "Maakoore pehmenemine" (2013)
- "Hingedeaeg: mõtted ja märkmed" (2016)
- "Mõru ning mööduja" kordustrükk (2023)[4]
Koostatud kogumikke[muuda | muuda lähteteksti]
- "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik)
- "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik"
- "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits"
- "Minu elu. Konstantin Päts"
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1966 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Maa lapsed")
- 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Mõtelda on mõnus")
- 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1989 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Laulud eestiaegsetele meestele")
- 1989 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele", "Mõõk ja Peegel")
- 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele")
- 1993 Henrik Visnapuu preemia
- 1993 Juhan Liivi luuleauhind ("Nii palju")
- 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk[5]
- 2000 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Mõistatused")
- 2002 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2004 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Suureks saamine", kunstnik Jüri Arrak)
- 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk[6]
- 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind[7]
- 2007 Gustav Suitsu luulepreemia ("Viru veri ei värise")
- 2008 Rukkiräägu kultuuriauhind
- 2013 Tartu Ülikooli medal[8]
- 2017 Iseseisvuse taastamise tänukivi
- 2019 Rahvusmõtte auhind[9][10]
- 2023 Arnold ja Heli Susi nimeline Sõnajulguse missioonipreemia[11]
- 2023 Juhan Liivi luuleauhind (luuletus “Küünlapäeval”)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija Klaus-Eduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Tema vennapoeg on bioloog Veljo Runnel. Hando Runnel on abielus luuletaja Katre Ligiga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Võrumaa keskraamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2010. Vaadatud 29. august 2010.
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06267533
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 348
- ↑ Kuningas, Rasmus, toim (23. november 2023). "Hando Runnel: uue põlvkonna inimesed ei suuda kanda neid tundeid, mis meile maailmavalu sünnitasid". ERR. Vaadatud 24. novembril 2023.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 908
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4832
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 370
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Hando Runnel" ERR, 1. detsember 2019
- ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
- ↑ "Hando Runnel pälvis Justiitsministeeriumilt Sõnajulguse missioonipreemia" Justiitsministeerium, 08. veebruar 2023
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Hando Runnel: kirjandusnimestik". Koostanud Anu Kehman, eessõna: Reet Krusten. Eesti NSV Kultuuriministeerium ja Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu, Tallinn 1984, 94 lk
- "Hando Runnel: bibliograafia 1963–2008". Koostanud Sirje Tammoja. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2008, 320 lk; ISBN 9789985874240
- "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 ISBN 9985-60-664-7
- "Nii nagu taevas ja maa. 60 aastat Hando Runneli loomingut". Koostanud Mart Jagomägi. Ilmamaa 2023, 376 lk; ISBN 9789985775936
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hando Runnel |
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hando Runnel |
- Indrek Särg "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi" Eesti Päevaleht, 30. oktoober 1996
- Ene Mihkelson. "Mis juhtus aastal 1981?" (H. Runneli reageeringust Kivisildniku tekstile "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist") - Postimees, 8. juuli 1996
- Teet Korsten "Hando Runnel: "Praegu on rumalate inimeste esiletükkimise aeg"" Põhjarannik, 20. märts 2007
- Intervjuu Urmas Vadile, Vikerraadio, Inemise Sisu, 24. veebruar 2008
- Maarja Vaino "Runneli monoloogid" Eesti Päevaleht, 22. november 2008
- Hando Runnel "Kui ausad suud sulguvad" Maaleht, 31. detsember 2008
- Rainer Kerge, Hando Runnel: ellujäämine on kogu aeg tähtis Õhtuleht, 23. november 2013
- Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Hando Runnel Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Eesti kirjanikud
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Eesti Kongressi liikmed
- Põhiseaduse Assamblee liikmed
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased
- Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid
- Tartu aukodanikud
- Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid
- Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed
- Eesti NSV teenelised kirjanikud
- Sündinud 1938