Eesti Spordiselts Kalev

Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.

Kalev asutati 24. mail 1901^[1] kui Tallinna Jalgratta sõitjate selts "Kalev". Selts on kandnud ka nime Eestimaa Spordiselts Kalev. Esimene esimees oli Ferdinand Karlson ja aseesimees Konstantin Päts.

1909. aastal loodud jalgpalliseltsi Meteor liikmed läksid täies koosseisus 27. mail 1911 üle spordiseltsi Kalev. Moodustus JK Tallinna Kalev.

Aastast 1964 annab selts välja tunnustust Kalevi auliige.

1962. aastal rajatud Kalevi spordihall kuulus seltsile kuni 2009. aastani.

Seltsile kuulub Kalevi Keskstaadion.

Spordiseltsi maja[muuda | muuda lähteteksti]

1911. aastal alustas spordiselts Pirita jõe äärde maja ehitamist. Hoone arhitektiks oli Karl Burman (1882–1965). Hoone arhitektuur oli mõjutatud Põhjamaade juugendi rahvusromantikast. Materjalina kasutati ümarpalke. Merepoolse fassaadi viilu ülalosas oli päikesesümbol.^[2]

Interjööris oli kesksel kohal hoone saal ja trepikoda, mis kaunistati pannoodega. Pannood lõid neli kunstnikku, teoste inspiratsiooniallikaks olid Kalevipoeg või Eesti muinasaeg. August Jansen maalis kolmefiguurilise kompositsiooni "Kalevipoeg kivi viskamas", Aleksander Uurits maalis kaks paljufiguurilist pannood Muinas-Eesti teemadel – "Jahilt tulek" ja "Kandlehelid", Peet Areni panuseks oli kolm viikingilaevu kujutavat pannood.^[2]

Kui nõukogude väed lahkusid 1941. aasta augustis Tallinnast, siis süütasid nad seltsimaja põlema.^[2]