Eesti Spordiselts Kalev
Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.
Kalev asutati 6. juunil (vkj 24. mail) 1901[1] kui Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". Selts on kandnud ka nime Eestimaa Spordiselts Kalev.
Esimehed[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene esimees oli Ferdinand Karlson ja aseesimees Konstantin Päts.
- 1904–1905 juhtis "Kalevit" Roman Jürgens,
- 1907–1908 Friedrich Karl Akel,
- 1909–1911 Karl Saral,
- 1911–1913 Leopold Tõnson,
- 1914–1915 Oskar Amberg,
- 1916 Gustav Laanekõrb,
- 1917 Arnold Jürgens,
- 1918–1919 Leopold Tõnson,
- 1920–1921 Ado Anderkopp,
- 1921–1922 Leopold Tõnson,
- 1923 Juhan Tõrvand,
- 1924–1928 Leopold Tõnson,
- 1929–1936 Juhan Tõrvand,
- 1936–1940 Ado Anderkopp,
- 1941–1944 Eduard Kõppo
- 1944–1952 Lembit Lüüs
- 1952–1954 Eli Kaldma
- 1954–1957 Roland Lään
- 1957–1977 Johannes Nittim
- 1977–1992 Tõnu Murašev
- 1992–1996 Rein-Vello Ojavere
- 1996–2002 Mart Siimann
- 2002–2011 Peeter Kreitzberg
- 2012– kohusetäitja Peeter Maspanov
1901–1939[muuda | muuda lähteteksti]
Kalev taheti ellu kutsuda kultuuri-teaduse seltsina, kuid kuna võimud kahtlustasid poliitilist tegevust, alustati jalgrattaseltsi nime all. Liikmeteks astusid ka mitmed tuntud inimesed – kirjastaja Gustav Pihlakas, kirjanik Eduard Vilde, advokaat Jaan Teemant abikaasaga jt. Nooremad liikmed korraldasid kohe esimese rattavõistluse Tallinnast Jõelähtmeni ja tagasi. Seltsi liikmete jaoks oli tähtis sümboolika – telliti mütsimärgid ja rattanumbrid sinimustvalgetes värvides, mis vihjas Kalevi seltsi tegelikele eesmärkidele. Selts asutas oma koori (140 liikmega) ja sümfooniaorkestri, rajati liuväli Gonsiori aeda, korraldati maleturniir, mängiti kurni.
1905. aasta revolutsiooni ajal seltsi tegevus soikus veidi, kuid seejärel jätkati uue hooga. Estonia seltsi ruumidest koliti hotelli Kuld Lõvi. Harjumäe all alustati tennisemänguga (hilisemad Kalevi tennisväljakud), võisteldi kergejõustikus, vehklemises ja kiiruisutamises, harrastati raskejõustikut. Eestvedaja Leopold Tõnsoni juhatusel valmistati süstasid ja paate veespordialade edendamiseks. 1909. aastal loodud jalgpalliseltsi Meteor liikmed läksid täies koosseisus 27. mail 1911 üle spordiseltsi Kalev. Moodustus JK Tallinna Kalev.
Põhikirja muudatuse ettepanekut tegutseda kõigil spordialadel Eestimaa kubermangu piires võimud ei kinnitanud. Seepeale moodustati oma liikmetega 27. mail 1913 uus ühendus – Eestimaa Spordiselts Kalev koos kõigi varade üleandmisega. Uuele seltsile ja selle põhikirjale saadi kuberneri heakskiit.[2]
1911. aastal alustas spordiselts Pirita jõe äärde maja ehitamist. Hoone arhitektiks oli Karl Burman. Hoone arhitektuur oli mõjutatud Põhjamaade juugendi rahvusromantikast. Materjalina kasutati ümarpalke. Merepoolse fassaadi viilu ülalosas oli päikesesümbol.[3] Interjööris oli kesksel kohal hoone saal ja trepikoda, mis kaunistati pannoodega. Pannood lõid neli kunstnikku, teoste inspiratsiooniallikaks olid Kalevipoeg või Eesti muinasaeg. August Jansen maalis kolmefiguurilise kompositsiooni "Kalevipoeg kivi viskamas", Aleksander Uurits maalis kaks paljufiguurilist pannood Muinas-Eesti teemadel – "Jahilt tulek" ja "Kandlehelid", Peet Areni panuseks oli kolm viikingilaevu kujutavat pannood.[3] Kui Nõukogude väed lahkusid 1941. aasta augustis Tallinnast, siis panid nad seltsimaja põlema.[3]
Vabadussõja alguspäevil pöördusid kalevlased sõjaminister Andres Larka poole palvega saada luba võitlussalga moodustamiseks. Mõnepäevase õppuse järel mindi Leopold Tõnsoni juhtimisel juba lahingusse. 20. detsembril 1918 formeeriti Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest Kalevlaste Maleva, mis tegi kaasa kogu Vabadussõja. Üksus kannab praegu Kalevi jalaväepataljoni nime.
1920. aastatel sai tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja A-korpuse vahele jäänud suurest spordiplatsist Kalevi aed, kuhu 1924. aastal ehitati uhke puidust väravatorn. 1920. aastal loodi korvpalliklubi Kalev, korvpallimeeskonna Tallinna Kalev eelkäija.
1940–1991[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aasta 2. oktoobril likvideeriti Tallinna "Kalev" ja Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo võttis "Kalevi" Gonsiori tänava kodu ja vara enda valdusse. 1944. aasta 4. jaanuaril moodustati Moskvas Eesti NSV A/Ü Kesknõukogu presiidiumi koosolekul "Kalev"- ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev" ning 24. septembril aluss tööd "Kalevi" Kesknõukogu, kesknõukogu asukohaks saab Tõnismäel asuv Tallinna töölisvõimla Pärnu maantee 41. 1948. aastal valmisid Suvorovi puiestee ääres ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev" tenniseväljakud ja klubihoone. 1948. aastal asutatai TPI spordiklubi ja avati Kalevi Pirita Jahtklubi. 1949. aastal loodi "Kalevi" Tallinna Tenniseklubi. 1955. aasta 12. juuli avati Tallinnas Komsomoli-nimeline staadion.
1959. aastal liideti "Kaleviga", Üleliidulise Vabatahtliku Kehakultuuri- ja Spordiseltsi Spartak Eesti allorganisatsioon ja loodi VSÜ Kalev Tallinna Spordikombinaat ning Kloostrimetsas, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal peeti "Kalevi" esimene suursõit.
1961. aastal valmis Pärnu "Kalevi" siseujula ja 1962. aastal Kalevi spordihall ja asutati "Kalevi" Vabariiklik Tenniseklubi, 1963. aastal toimub I "Kalevi" velotuur ja 1963. aastast annab selts välja tunnustust Kalevi auliige.
1965. aastal avati "Kalevi" siseujula ja loodi "Kalevi" Tallinna ujumiskool ning avati TPI staadion. 1969. aasta 21. juunil avati Pirita Velodroom. 1970. aastal avati Kääriku Spordihoone. 1971. aastal pälvis "Kalev", ENSV Spordikomiteelt täiskasvanute, noorte ja juunioride meistrivõistluste põhjal, edukaima spordiühingu tiitli. 1975. aastal avati Tallinnas TPI Spordihoone.
1982. aastal arvati VSÜ "Kalev" loodud üleliidulise ametiühingute spordiühingu "Trud" koosseisu koos kõikide teiste liiduvabariikide spordiühingutega. ENSV Ametiühingute Nõukogu presiidiumi otsusega 8.04.82.a. nimetati ühing üleliidulise a/ü vabatahtliku spordiühingu "Trud" Eesti Vabariiklikuks Spordiorganisatsiooniks "Kalev". Liikmeid oli 1985. aastal umbes 233 000.
1987. aasta 25. aprillil EVO "Kalevi" ja ESO "Jõudi" ühendamisel loodi KSÜ "Kalev", kuid juba 1990. aasta 11. juulil eraldus VS "Jõud" KSÜ "Kalevist" ja mõlemad jätkasid iseseisvate spordiorganisatsioonidena.
1991. aastal peeti KSÜ "Kalevi" pleenum, mis otsustas moodustada KSÜ "Kalevi" baasil iseseisva Eesti Spordiseltsi "Kalev".
.jpg)
Seltsile kuulub Kalevi Keskstaadion.
1992– ....[muuda | muuda lähteteksti]
1998. aastal astus Eesti Spordiselts Kalev Eesti Spordi Keskliitu. Peale Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemist 2001. aastal kuulub Kalev Eesti Olümpiakomitee koosseisu. Spordiselts ühendab ühendab 9 piirkondlikku organisatsiooni, 10 spordikooli ja rohkem kui 20 spordiklubi. Eraisikutest liikmete arv on üle 15 000. Kalevi põhieesmärk on edendada sporti kõigil tasanditel – nii tippsporti kui ka noorte- ja tervisesporti.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Spordiselts Kalev, Ajalugu
- ↑ "Legendaarne Kalev alustas rattasõidu seltsi kattevarju all" Eesti Ekspress, 19. mai 2021
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Alfred Vaga, "Kalevipoeg" eesti kunstis - Eesti Sõna, 23.05.1942
- ↑ Spordiselts Kalev Eesti Entsüklopeedia