Arne Oit

Allikas: Vikipeedia

Arne Oit (3. detsember 192828. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikaõpinguid alustas ta Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Mart Saare ja professor Heino Elleri juures ning lõpetas kooli 1956. aastal.

Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis Du Nord (1947). Aastatel 19471949 kuulus ta ansamblisse Rütmikud, mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, aastatel 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse ning aastatel 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid džässiimprovisaatoreid akordionil.

Peale konservatooriumi lõpetamist 1956. aastal töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, alates 1960. aastast inspektorina.

Ta pani 1959. aastal aluse Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna võistluskontsertide sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Arne Oit koostas aastatel 1967-1975 mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke "Tantsurütmis" ja "Kutse tantsule", samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!".

Ta on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972).

Lugusid Heldur Karmo sõnadele[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kevadine lugu" (1957)
  • "Meie Mall" (1959)
  • "Lõke preerias" (1963)
  • "Jamaika hällilaul" (1961)
  • "Me pole enam väikesed" (1970)
  • "Minu südames sa elad" (1970)
  • "Tallinn" (1971)
  • "Sõprusest sünnivad lilled" (1972)
  • "Kui ootab sadam" (1974)
  • "Mis värvi on armastus" (1971)
  • "Suveöö" (1971)
  • "Tsirkus" (1971)
  • "Unustuste jõel" (1972)
  • "Nii kaugel kõik" (1972)
  • "Ja elab rõõm" (1973)

Lugusid Arvi Siia sõnadele[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Aknal" (1972)
  • "Kolumbuslik tuul" (1973)
  • "Üks kuuendik kogu maailmast" (1972)
  • "Vana meloodia" (1970)
  • "Tuhaväljade tuul" (1971)
  • "Igavene tuli" (1972)

Veel lugusid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning neid premeeriti palju.

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnati laule "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli tehnikateadlane Edgar Oit ja õde oli arhitekt Ines Jaagus.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]