Testament

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib pärimisõiguslikust testamendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Testament (täpsustus).

Testament on üks viimse tahte avalduse vorme. See on ühepoolne tehing, millega testeerimisvõimeline pärandaja ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Kuna testamendi teeb testaator isiklikult, siis ei saa testamendi tegemiseks, kedagi teist volitada.[1] Testament on kehtiv siis, kui see on tehtud testamendi tegemise ajal kehtinud seadusest tulenevate nõuetega, mis erinevatel testamendi liikidel on erinevad.[2] Testamenti kui üht pärimise alust eelistatakse seadusejärgsele pärimisele ning pärimist pärimislepingu järgi eelistatakse testamendi järgi pärimisele.[3] Ehk kui puudub pärimisleping, aga on olemas testament, siis toimub pärimine testamendi järgi. On ka võimalik, et pärida saab kõigil kolmel alusel, kui pärimisleping ja testament koos ei hõlma kogu pärandvara koosseisu.[4]

Testamendi erinevad liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Testamente võib jagada vorminõuete järgi peamiselt koduseks või notariaalseks testamendiks. Kodused testamendid omakorda jagunevad tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendiks ja omakäeliselt kirjutatud testamendiks. Notariaalsed testamendid jagunevad notariaalselt tõestatud ja notari hoiule antud testamendiks.[5] Teine liigitus on üksiktestament ja testamendi eriliik abikaasade vastastikune või abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pärimisseadus § 19.
  2. Pärimisseadus § 181.
  3. Pärimisseadus § 9.
  4. T. Mikk (2012). Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 28. 
  5. Pärimisseadus § 20.
  6. Pärimisseadus § 89–90.