Jakob Staël von Holstein
Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.
Jakob Staël von Holstein sündis Pärnu bürgermeistri Matthias Stael von Holsteini (surn. 1649) pojana.
1652. aastal sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks.[1] [2]
Taani-Rootsi sõja tulemusel sai temast 1658. aastal Karl X Gustavi vägede peakorteriks olnud Køge komandant Taanis. 29. mail 1660 määrati ta Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa suurtükiväe ülemaks ja kindralkortermeistriks ning tema ametiülesannete hulka kuulus ka kindlustuste ehitamine (sealhulgas ka Tallinna Wismari raveliini jne tugevdamine[3]).
1666. aastal sai temast sõjanõunik, 1667. aastal Liivimaa maamarssal, 1673. aastal Eestimaa maanõunik ja sama aasta 15. septembril määrati ta Rootsi asehalduriks Tallinnas. 3. augustil 1674 ülendati ta suurtükiväe kindralmajoriks.
Arhitektina projekteeris ta mitu palladianistlikus stiilis elamut Toompeal. Tõenäoliselt on ta ka Maardu mõisahoone ja Pikk tänav 28 asuva Rootsi saatkonnahoone, nn Axel von Roseni (1624–1679) palee arhitekt.[4] Samuti projekteeris Palmse mõisa.
Ta hukkus duellil õuekohtu assessori, kindralmajori, maanõuniku ja Altenwoga vabahärra Gustav von Mengdeniga (1625–1688).[5] (Vt ka tema poeg Otto Reinhold von Mengden (surnud 1687) [6][7].)
Talle kuulusid Eestimaal Anija (Hannijöggi) ja Jõelähtme (Jegelecht) ning Liivimaal Ranka (Ramkau) mõis.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Jakob Staëli vanemad olid Pärnu raehärra ja hilisem Pärnu bürgermeister Matthias Stael (surnud 1649) ja Elisabeth Hartwigh (surnud 1622), kes oli Pärnu raehärra Berend Hartwighi tütar.[8]
Ta abiellus Pürksi vabapreili Anna Sophie von Ungern-Sternbergiga, kes oli Riia linnuse asehalduri vabahärra Wolmar von Ungern-Sternbergi (surnud 1667) ja Paadrema mõisast pärit Sophie von Uexkülli tütar.[8] Abielust sündisid:[9]
- Sophie Elisabeth;
- Karl Jacob;
- Otto Wilhelm (1668–1730), Rootsi sõjaväelane ja 1719. aastast Rootsi vabahärra[10];
- Jacobina Juliane;
- Fabian Ernst (1672–1730), Rootsi kindraladjutant, Eestimaa rüütelkonna peamees;
- Jacobina;
- Jacob Axel (1680–1730), kuninglik poola kindraladjutant, kes sai tuntuks oma 1720. aasta duellivõiduga Taani-Norra viitseadmiral Peter Wessel Tordenskjoldi vastu.
Tema 1679. aastal lesestunud abikaasa abiellus vabahärra Reinhold Johann von Ferseniga, kes oli Rootsi kuninglik nõunik ja Svea õuekohtu president, ning sai 1712. aastal Rootsi krahvitiitli.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Staël von Holstein: Vana aadel. Pärnu bürgermeistri Matthias Stael von Holsteini ning tema venna Hans Stael von Holsteini pojad said 14.10.1652 naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks.
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 629-630 (Nr.834 - r)
- ↑ Rudolf Kenkmaa ja Gustav Vilbaste: Tallinna bastionid ja haljasalad. Tallinn: Eesti Raamat 1965, lk.31
- ↑ "Harjumaa Muuseum: Jacob Stael von Holstein – 380". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2008. Vaadatud 17. oktoobril 2009.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2009. Vaadatud 17. oktoobril 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ A. Hammarskjöld: Ätten von Mengden och Livland under svenska väldet. (Historisk tidskrift 1889) lk.231
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Livland, Teil 1.2, Görlitz 1935, lk. 1185
- ↑ 8,0 8,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, lk. 363
- ↑ Stael von Holsteinide sugupuu
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 160-161
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 43
| Eelnev Gotthard Johann von Budberg |
Liivimaa maamarssal 1667–1669 |
Järgnev Johann von Buddenbrock |
| Eelnev Johann von Buddenbrock |
Liivimaa maamarssal 1670–1673 |
Järgnev Otto Friedrich von Vietinghoff |