Marta Lepp

Allikas: Vikipeedia

Marta Sophia Lepp (alates aastast 1913 Marta Kirschbaum, alates aastast 1927 Maarda Utuste; 12. november 1883 Vardi (praegu Varbola, Varbola vald (Nissi kihelkond), Harjumaa[1]11. november 1940 Tartu) oli eesti kirjanik ja publitsist. Kasutas varjunime Sophia Vardi.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Marta Sophia Lepp õppis Tallinnas kõrgemas tütarlastekoolis ja Peterburis pedagoogikakursustel. Osales 1905. aastal ja hiljem revolutsioonilises tegevuses, võttis 1905. aasta revolutsiooni ajal 16. oktoobril osa Tallinna Uuel turul toimunud tööliste koosolekust ja sai haavata, vangistati ja saadeti Siberi Tobolski kubermangu asumisele, põgenes sealt 1906. aasta Peterburi, tegutses seal põrandaaluses organisatsioonis, hiljem Kroonlinnas, Tartus ja Pärnus, siis jälle Peterburis ja Soomes.

1907. aastal sügisel astus ta Peterburis kõrgemaile kommertskursustele, arreteeriti ja oli Peterburis Špalernaja vanglas ja Riia keskvanglas. Vabastati 1910. aasta alguses tagatise vastu, viibis kolm kuud vabana Tallinnas, vangistati siis uuesti ja saadeti tagasi Tobolski kubermangu, Taara linna, kust põgenes 1910. aastal sügisel uuesti Peterburi ja sealt Soome.

Töötas 19191928 eesti keele õpetajana Tallinnas ja mujal, toimetas aastast 1930 taarausuliste ajakirja Hiis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud lühijutte, milles kajastub naisõigusluse teema; draamateoseid, romaani ning ooperilibreto. Lisaks avaldanud ka kolmeköitelise mälestusteraamatu.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Jutukogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Esimesed tuuled" (1914)
  • "Seisates" (1919)

Draamateosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Dekoratsioon" (1922)
  • "Sirelid" (1923), lühinäidendite tsükkel

Romaan[muuda | muuda lähteteksti]

Libreto[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli Kustas Utuste.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]