Eesti Ajutine Valitsus

Allikas: Vikipeedia

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 19188. maini 1919.

Eesti Ajutine Valitsus

Moodustatud 24. veebruar 1918
Asutuse tüüp Vabariigi Valitsus
Asukoht Estonia puiestee 13 (3) (24.2.1918)
Estonia puiestee 6 (25.2.1918)[1]
Vanaturu kael Gutkini maja (11.11.1918)[2]
Jaan Raamoti krt Suur-Roosikrantsi tn
Raekoja plats (Suur-Turg) 14 (15.11.1918–12.1918)[3],[4]
Toompea loss (12.1918–)
Piirkond Eesti Vabariik

Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.

Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).

Eesti Ajutise Valitsuse I koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutise valitsuse I koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts ministrite nõukogu esimees,
siseminister ja
kaubandus-tööstusminister
Konstantin Päts.jpg 24. veebruar – 12. november 1918
Jüri Vilms ministrite nõukogu abiesimees ja
kohtuminister
Vilms Juri.jpg 24. veebruar – 2. mai 1918?
Jaan Poska välisminister Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg 24. veebruar – 12. november 1918
Juhan Kukk raha- ja
riigivaranduste minister
24. veebruar – 12. november 1918
Jaan Raamot põllutöö- ja
toitlusminister
Rammot Jaan.jpg 24. veebruar – 12. november 1918
Andres Larka sõjaminister EstArmyHighCommnd1920 - Andres Larka.JPG 24. veebruar – 12. november 1918
Villem Maasik töö- ja
hoolekandeminister
24. veebruar – 12. november 1918
Ferdinand Peterson teedeminister 24. veebruar – 12. november 1918
Peeter Põld haridusminister 24. veebruar – 12. november 1918

Saksa, vene ja rootsi rahvusasjade ministri kohad olid valitsuse koosseisus ette nähtud, kuid jäid ajutiselt vabaks.

25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.

Eesti Ajutine Valitsus november 1918

11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. 11. november 1918 alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid.

Pärast Saksa võimu langemist moodustati 12. novembril 1918 teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel.

Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutise valitsuse II koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts Peaminister
ja siseminister
Konstantin Päts.jpg 12. november – 27. november 1918
Jaan Poska peaministri asetäitja
ja kohtuminister
Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg 12. november – 27. november 1918
Juhan Kukk raha-
ja siseministri asetäitja
12. november – 27. november 1918
Otto Strandman välisminister 12. november – 27. november 1918
Jaan Raamot põllutöö- ja
toitlusminister
12. november – 16. november 1918
Andres Larka sõjaminister 12. november – 27. november 1918
Aleksander Tulp töö- ja hoolekandeministri
kohustetäitja
16. november – 27. november 1918
Ferdinand Peterson teedeminister 12. november – 27. november 1918
Peeter Põld haridusminister 12. november – 27. november 1918
Nikolai Köstner kaubandusministri
kohustetäitja
16. november – 27. november 1918
Jaan Tõnisson ilma portfellita minister Jaan Tonisson1928.jpg 12. november – 27. november 1918

Eesti Ajutise Valitsuse volinikud[muuda | muuda lähteteksti]

27. novembril 1918 kujundati Maanõukogu rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus Vabadussõja puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks.

Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutise valitsuse III koosseisu liikmed:

Nimi Ametikoht Pilt Ametiaeg
Konstantin Päts Peaminister
ja sõjaminister
Konstantin Päts.jpg 27. november 1918 – 8. mai 1919
August Rei
Karl Ast
peaministri asetäitja ja hoolekande minister
töö- ja hoolekande ministi kohusetäitja

27. november 1918 – 24. jaanuar 1919
27. november 1918 – 23. detsember 1918
23. detsember 1918 – 5. veebruar 1919
Juhan Kukk rahaminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
August Peet siseminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Jaan Poska välisminister Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg 27. november 1918 – 8. mai 1919
Otto Strandman põllutöö- minister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Jüri Jaakson kohtuminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Eduard Säkk teedeminister 27. november 1918 – 8. mai 1919
Karl Luts[6]
Harald Laksberg
haridusminister
haridusminister

27. november 1918 – 12. märtsini 1919, oli Venemaal vangis
12. märts 1919 – 8. mai 1919
Nikolai Köstner
Voldemar Puhk
August Janson
tööstus- ja kaubandusminister
tööstus- ja kaubandusministri kohustetäitja
tööstus- ja kaubandusminister

Voldemar Puhk portrait.jpg
27. november 1918 – 12. märtsini 1919
kuni 12. märtsini 1919
12. märts 1919 – 8. mai 1919
Jaan Raamot
Eduard Aule
toitlusminister
toitlusminister
27. november 1918 – 6. veebruar 1919
6. veebruar 1919 – 8. mai 1919
Jaan Tõnisson ilma portfellita minister
täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal[7]
Jaan Tonisson1928.jpg 27. november 1918 – 8. mai 1919
Hermann Koch saksa rahvusminister 28. novembrist 1918 – 8. mai 1919
Hans Pöhl rootsi rahvusminister 11. detsembrist 1918 – 8. mai 1919
Aleksei Sorokin vene rahvusminister 27. november 1918 – 8. mai 1919

28. novembrist 1918 alustas Ajutine Valitsus Eesti Vabadussõda.

29. novembril 1918 kuulutas Jaan Anvelt Narvas välja iseseiseva Eesti Nõukogude Vabariigi – Eesti Töörahva Kommuuni.

5.–7. aprillini 1919 toimusid Asutava Kogu valimised. Ajutise valitsus tegevus lõppes 8. mail 1919, mil Asutav Kogu kinnitas ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga.

Eesti Ajutise Valitsuse volinikud maakondades[muuda | muuda lähteteksti]

Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus lõpetati 1919. aasta augustis.

Vikitekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]