Mati Karelson

Allikas: Vikipeedia
Mati Karelson 2006. aastal

Mati Karelson (sündinud 27. detsembril 1948 Tartus) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2007).

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1967 lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli keemiaklassi ja 1972 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1975. aastal kaitses ta TRÜ-s keemiakandidaadi väitekirja orgaanilise keemia erialal teemal “Elektrostaatiliste mudelite kasutatavuse kontroll orgaanilises keemias”.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1972–1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri teadur, 1975–1985 keemilise kineetika ja katalüüsi laboris vanemteadur, 1985–1988 sektorijuhataja ja 1988–1992 juhataja. Aastail 1992–2004 oli ta Tartu Ülikooli teoreetilise keemia korraline professor ja 1999–2002 Tartu Ülikooli Tehnoloogiakeskuse direktor. 2005–2021 oli Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia professor. Aastatel 2004–2014 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli molekulaartehnoloogia professor ning käesoleval ajal on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor, keemia instituudi molekulaartehnoloogia õppetooli juhataja.

Ta on külalisteadlase ja -professorina töötanud USA-s (Florida Ülikool), Suurbritannias (Londoni ja Oxfordi Ülikool), Saksamaal (Kieli Ülikool, Max Plancki Astrofüüsika Instituut) ja mujal.

Ta on olnud ka Eesti Vabariigi peaministri teadusnõunik (2007–2014).

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud 2007. aastal loodusteaduste ja meditsiini alal, kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on üliõpilaste riikliku teadustööde konkursi teaduste akadeemia hindamiskomisjoni liige.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Mati Karelson on rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadlane, molekulaardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna rajaja Eestis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kondenseeritud keskkondade kvantteooria, keemiliste ühendite reaktsioonivõime uurimine, kvantitatiivsed struktuur-aktiivsus/omadus sõltuvused, keemiliste ühendite tehnoloogiliste omaduste ja protsesside modelleerimine, heterotsükliliste ühendite keemia, tehisintellekt keemias, molekulaartehnoloogia ja biomeditsiiniline keemia.

Ta on loonud molekulaardeskriptorite alusel töötavaid arvutisüsteeme, mis võimaldavad ennustada keemiliste ühendite ja materjalide omadusi. Muuhulgas uurib ta võimalusi tarkvara abil kemikaalide mõju määramiseks, mis lubaks säästa katseloomade elu. Samuti on Mati Karelson olnud pioneer koostöö arendamisel Eesti ettevõtlusega.[2]

Tema juhendamisel on kaitstud doktoriväitekirju ning magistri- ja diplomitöid.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Temalt on ilmunud üle 250 teadusartikli, mitu monograafiat, ta olnud mitme kooliõpiku kaasautor ja mitme erialase ajakirja toimetuskolleegiumi liige. Ta on kümne patentse leiutise autor.[3]

  • Keemia IX klassile : anorgaanilised ja orgaanilised ained / Mati Karelson, Anneli Lukason, Aarne Tõldsepp. Koolibri, 2001.
  • Keemia : orgaaniline keemia gümnaasiumile / Mati Karelson, Aarne Tõldsepp. Koolibri, 2007.
  • Keemia : üldine ja anorgaaniline keemia gümnaasiumile / Mati Karelson, Aarne Tõldsepp. Koolibri, 2011.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Mati Karelson on olnud mitme nõukogu ja komisjoni liige ja esimees. Nii oli ta aastatel 1996–2001 Euroopa Teadus- ja Tehnikaalase Koostöö Organisatsiooni juhtkomitee liige ning Eesti rahvuslik koordinaator, 1997–2002 Tartu Teaduspargi nõukogu esimees, 2005–2014 Eesti Vabariigi peaministri teadus- ja arendusnõunik, 2007–2012 Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige. Ta on ta Rahvusvahelise Kvantbioloogia ja Kvantfarmakoloogia Ühingu ja Rahvusvahelise Matemaatilise Keemia Akadeemia liige.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on galerist Tiia Karelson, üks poeg on teleprodutsent Kaupo Karelson, teine arst Karel Karelson.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mati Karelsoni CV Eesti TA kodulehel
  2. Maidla, Margus (2014). Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn. Lk 465–471.
  3. https://www.etis.ee/CV/Mati_Karelson/est?tabId=CV_EST
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4852
  5. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  6. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  7. "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]