Linn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulatüübist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Linn (täpsustus).

Tallinn on suurim linn Eestis

Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.

Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.

Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga.

Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad asumid. Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.

Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks.

Linna piiritlus ja määratlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Frankfurt

Linnale on olnud iseloomulik enese kaitsmine linnamüüri või vallikraaviga. Kaitsevajadus on tinginud linna kompaktsuse. Vanades linnades on nende kaitseehitiste jäänused kesklinnas, sest linn on nende vahelt välja kasvanud. Säilinud kaitseehitistele antakse uus funktsioon. Tänapäeval ei ole enamasti linna ja maa vahel selget piiri, vaid sujuv üleminek. Linnad kasvavad omavahel kokku ja linna elemendid tungivad maale.

Linna on raske määratleda, mistõttu linnade kohta ei leidu ka usaldatavaid statistilisi andmeid. Tavaliselt loendatakse elanikke arvu haldusüksuste kaupa, haldusüksuste piirid aga ei lange kokku linnade piiridega.

Linna kui asulatüübi määratlemisel lähtutakse tavaliselt kolmest tunnusest:

  1. elanike arv on piisavalt suur
  2. asustus on tihe
  3. majandus ja tegevusalad on linnale omased

Pole selge, mida lugeda linna elanike arvu alampiiriks. See ei saa olla kõigis maades ühesugune: hõredalt asustatud riikides eristuvad maapiirkonnast selgelt ka suhteliselt väikese elanike arvuga asulad. Rahvusvaheliselt peetakse alampiiriks 2000, kuid tihedalt asustatud maades on see suurem, näiteks Jaapanis 30 000.

Maailmas on palju asulaid, milles suur osa elanikest tegeleb põllumajandusega. Need on külad. Seal puudub linnadele omane igakülgne majanduselu, teenuste kättesaadavus ja transpordisõlme olemasolu. Kui aga elanike tegevusalad mitmekesistuvad, muutuvad külad linnadeks.

Raske on ka öelda, kui tihe peab asustus olema. Tänapäeval ei ole maa ja linna vahel asustustiheduse poolest alati selget piiri.

Linnale omane majandus tähendab, et asula on inimeste kohtumispaik, kaubanduse ja teeninduse, hariduse, kultuuri ja tervishoiu keskus. Linnas hangib suur enamik töötajaid elatist tööstuses ja teenistuses.

Linna geograafiline definitsioon peab arvestama kõiki kolme tunnust.

Linna tähistavad sõnad eri keeltes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeles on linna kohta kaks sõna. City on algselt katedraaliga linn, praegu tähendab see tavaliselt suuremat linna. City tähendab ka kesklinna. Teine sõna town tähendab algselt 'õu'. Linnade nimedes on see sageli lühenenud kujule -ton.

Nii inglise sõna city kui ka hispaania ciudad, itaalia città ja prantsuse cité pärinevad ladina sõnast civitas, mis tähendab kodanike (cives) kogumit.

Prantsuse keeles on ville linn, village aga on prantsuse ja inglise keeles küla.

Norra keeles linna tähistav sõna by tähendas algselt elumaja. Rootsi keeles tähendab sama sõna küla. Linna kohta öeldakse rootsi keeles stad (saksa keeles Stadt).

Vene sõna город vastab skandinaavia sõnale, millest pärineb praegune gård ('talu').Vene keeles on linnanimede lõpus mõnikord "-grad", mis on selle sõna kirikuslaavipärane kuju.

Linnade ealine liigendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austraalia geograaf Thomas Griffith Taylor on esitanud linnade liigituse, mis põhineb nende eal ja maakasutuse tüübil. Ta piiritleb viit tüüpi linnu: [1]

  1. Lapseeas linnad, milles puudub selgelt piiritletud liigendus.
  2. Alaealised linnad, milles on väljaarenenud kaupluste piirkond.
  3. Noored linnad, milles on hakanud tekkima tehased (tööstus).
  4. Varaküpsed linnad, milles on omaette kõrgklassi eluala.
  5. Küpsed linnad, kus on selgelt piiritletavad tööstus, kaubandus- ja eri liiki elurajoonid.

Linnade liigitus aitab ka mõista nende ajaloolist väljakujunemist. Linnad kujunesid oma üldises tähenduses välja juba ammu enne tsivilisatsioone. Linnade arengus tekkisid nende keskele templid ja seejärel templikompleksid. Tsivilisatsioonile omaseks linnatüübiks on küpsed (suur)linnad, millele on omane juba eri tüüpi linnaosade ilmnemises seisnev liigendus.

Sõnad linn ja kaupunki peegeldavad eesti ja soome keeles ka keskaja Euroopa uute linnade tekkes ja arengus ilmnenud joont. Pimedal ajal säilisid enam need väikelinnad, mis olid piiskopilinnad. Alguses tekkisid uued linnad käsitööliste ja kaupmeeste asulate ja asulakettidena ümber neile kaitset taganud ja maad kasutada lubanud feodaalide linnuste. Hiljem võitluses oma õiguste eest ja iseseisvudes sai neile olulisemaks jooneks turg, ärid ja kaubandus. Rahasuhetelt rahamajandusele üleminekuga hakkasid eralduma ka juba uue kõrgklassi elurajoonid. Ilmus sõna "urbaniseerumine". Suurlinnade teke algas 19. sajandil seoses tööstusliku pöörde ja industrialiseerimisega.

Linnade sisestruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna sisestruktuuri mudelid

Linnaasula arengu käigus kujundatakse linna sees sektoreid. Igale sektorile on iseloomulikud omad maa hinnad sõltuvalt kaugusest keskusest, omad funktsioonid, hoonestus ja elanikke tegevus.

Vanades linnades eristatakse tavaliselt järgmisi sektoreid:

Ärila Torontos

1) kesklinn ehk ärila, mida moodustatakse tavaliselt ajaloolisest linnasüdamest. Kuna on ta parima kättesaadavusega, siis moodustatakse siin ärila ehk city (inglise central business district), kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtete peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid; elanikud, vähemtulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja.[2]

Kalamaja piirkond Tallinnas oli agul, praegu see on populaarne elamiskoht

2) agul ehk üleminekupiirkond, kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond,[2] aregumaades muutub see sageli slummiks.

Ülemiste kaubanduskeskus Tallinnas

3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.–20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad.[2]

Lasnamäe on Tallinna magala

4) madala maksumusega linnarajoonid – mitmekorruseliste kõrghoonetega magalad.[2] Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk, kanalisatsioon, prügišahtid, elekter ja internet, rõdu jne). Rajoonis on tavaliselt koolid, lasteajad, kauplused, kultuurimaja jt asutused.

Breeze Park10.jpg

5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid, mis paiknevad äärelinnas.[2] Kaasaegsete mugavustega mitmetoalised luksuslikud kotedžid on looduslikult puhtas ja ilusas piirkonnas. Neid saavad osta vaid kõrge sissetulekuga inimesed, kes sõidavad tööle ja kooli autoga ning ostavad vajalikke kaupu linna ääres asuvatest super- ja hüpermarketest.

Chatswood on Sydney uuskeskus

6) uuskeskus (inglise edge city) on linnast väljas eraldi rajatud äripinnad, kuhu on kontsentreeritud äri-, kaubandus- ja teenindusasutused.[2] Neid ühendavad linnaga hea kvaliteediga maanteed.

Uus tootmise piirkond vajab head transpordiühendust

7) uus tootmise piirkond on linnapiirkond, kus on loodud kõrgtehnoloogilise toomisega ettevõtted. Tavaliselt on nad linna ääres kas lennuvälja või kiirtee juures.[2]

8) uus (raske)tööstuspiirkond

9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad)

10) eeslinn, kus asuvad vaid eliidi elumajad (inglise suburb)

11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal[2]

Linnade ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanaaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bassein Krishna templis Indias

On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimeste linnade rajamise aeg ja elanike arv pole selge.

Pole selge, kuhu paigutub linnade rajamine teiste innovatsioonide (loomade kodustamine, taimede kasvatamine ja kaubandus) kõrval. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal. Et aga osutub, et linnade ja kaugkaubanduse algus võivad olla palju varasemad, kui seni arvatud, on mõned uurijad selles eelduses kahtlema hakanud. On ka teooria, mille kohaselt linnad on tekkinud kaubanduse tõttu ja põlluharimine linnade toiduvajaduse tõttu. Mõned uurijad kahtlevad esimeste linnade tekke majanduslikes seletustes üldse ning peavad esimesi linnu eelkõige kuningliku või vaimuliku võimu keskusteks.

Tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. Niisutus vajas organiseeritust ja koostööd, mis nõudis tööjaotust. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.

Pole selge, kas linnaelu levis esimestest linnadest või tekkis eri kohtades sõltumatult. Vähemalt Ameerikas tekkisid linnad nähtavasti Vana Maailma linnadest sõltumatult ja arenesid sarnaselt.

Paljud vanaaja riigid olid linnriigid. Nad koosnesid linnast koos ümbritseva maaga või mitmest algselt iseseisvast linnast. Suurem osa elanikest töötas põldudel. Linnas elasid ka kuningas, tema nõuandjad, ametnikud, preestrid, kaupmehed ja käsitöölised. Käsitöö ja kaubandusega soetatud jõukus võimaldas linnal rajada kaitserajatisi, ehitada sõjalaevastikku ja varustada sõjaväge. Vana-Kreeka koosnes sellistest linnriikidest ja Rooma riik oli linnriikide liit.

Alguses sõltus linnade arv ja suurus suhteliselt lähedase tagamaa võimest toiduaineid toota. Maaharimise tootlikkus oli nii väike, et enamik linnu ei saanud kuigi suureks kasvada isegi siis, kui transpordivõimalused paranesid.

Suurim ja kuulsaim vanaaja linnriikidest oli Rooma. Õitseajal (esimestel sajanditel pKr) elas seal eri hinnangutel pool miljonit kuni miljon inimest. Seda võimaldas tõhus võimuaparaat ja korraldatus, mis tagas suured toiduvarud.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Renessanss[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veneetsia

Linnade areng Lääne-Euroopas ja USAs XIX ja XX sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arengumaade linad XX sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnad erinevates riikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode maininud tema linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed.

Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru.

1. mai 1938 seisuga oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere, Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani, Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks.

1945. aastal liideti Petserimaa Vene NFSVga ja sellega hakkas Petseri Venemaale kuuluma.

15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli.

Eestis jagunevad linnad omavalitsusstaatusega linnadeks ja vallasisesteks linnadeks.

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides määratakse linna statuudi vastavalt osariigi seadustele.

Norra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra vanade, keskaegsete linnade seas on Tønsberg, Trondheim, Bergen, Stavanger, Sarpsborg ja Oslo.

Norras andis linnaõigused algselt kuningas enamasti asulatele, kus oli sadam, mille kaudu veeti välja puitu ja kalasaadusi. Linn sai staatuse ladested ('[lossimis- ja] laadimiskoht') või kjøpsted (kjøpstad, kaubalinn). Viimast tüüpi linnadel oli laiendatud omavalitsus, kohus ja haldus ning ainuõigus majandustegevuseks oma ümbruses. See võimaldas muuhulgas kontrollida riigimaksude sissenõudmist.

Umbes 1850. aastast hakkas linnapoolne majanduselu reguleerimine ning ühes sellega ka kaubalinnaõigused kaduma.

Tänapäeval saab vald ise anda endale või ühele või mitmele oma asulale (tettsted) linna nimetuse. Selleks peab vallas olema vähemalt 5000 elanikku ning vallas peab olema kaubandus- ja teenindusfunktsioonidega ning kontsentreeritud asustusega linnaline asula. Regionaal- ja Kommunaalametil on õigus mõjuvatel põhjustel see otsus tagasi pöörata. Selle nimetusega ei kaasne tänapäeval mingit eristaatust. Linnastaatusest ollakse huvitatud identiteedi loomise, turunduse või turistide ligimeelitamise kaalutlusel.

Rootsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi linnad

Enne 1971. aasta haldusreformi olid linnad Rootsis valdade ehk kommuunide tüüp maavaldade ja alevite kõrval.

Üldkeeles kasutatakse sõna "linn" (stad) praegu tavaliselt suuremate asulate kohta ning ka väiksemate asulate kohta, mis on olnud linnavaldade keskasulad. Atlases "Sveriges nationalatlas" loetakse linnadeks üle 10 000 elanikuga asulaid. Seega ei ole linna mõiste tänapäeval halduslik: ta käib asula, mitte valla kohta.

Siiski nimetavad mõned vallad alates 1980ndate keskpaigast linnaks kogu oma territooriumi. Seejuures võib osa territooriumist olla maapiirkond, samuti võib kogu valla territoorium olla osa mõne asula territooriumist. Sellel nimetusel puudub juriidiline tähendus. Need vallad on:

Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi koosseisu.

Prantsusmaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisis asuv Champ de Mars

Prantsusmaa suurimaks linnaks ja ühtlasi pealinnaks on Pariis.

Soome[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomes antakse linnaõigus vallale tervikuna. Kui varem oli linnadel eriõigused ja -kohustused, siis alates 1977. aastast on vallad ja linnad võrdsete õigustega, s.t. juriidiliselt on kõik linnad vallad. Linnalaadseks vallaks loetakse vald, mille elanikest elab vähemalt 90% asulates (taajama) või valla suurima asula elanike arv on vähemalt 5000. Linnalaadsele vallale võidakse anda linnastaatus.

Taani[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taanis on linn (by) määratletud kui vähemalt 200 elanikuga asula, kus majadevaheline kaugus ei ületa 200 m, kui nende vahel ei ole avalikke rajatisi.

1. jaanuari 2006 andmetel oli Taanis 1450 niisugust "linna", kus elas 86% Taani rahvastikust.

Venemaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku on Venemaal 1092 linna. Linna statuudi määrab Venemaal omavalitsuse seadusandlus. Linnad võivad olla kas regionaalse (oblasti, krai, vabariigi jne tasemel) või piirkondliku tähendusega. Näiteks Volgogradi oblastis arvatatakse piirkondliku tähendusega linnaks asula üle 10 tuhat elanikutega, kellest töölised, teenindajad ja nende pereliikmed on üle 85%; see asula peab ka olema tööstus- ja kultuurikeskuseks.

Aga need kriteeriumid ei ole absoluutsed ning kui asula sellele ei vasta, ei tähenda see, et asula kaob linna statuudi. Mõnedes juhtumides linna statuut vastab mingit poliitiliste jõudude huvidele (nt Magass – Venemaa vähim linn), või see linn on oluline ajaloo või kultuuri seisukohast (Tšekalin, Verhojansk jt).

Asula Venemaal saab linna statuudi saada kui elanikke arv on üle 12 tuhat inimest ja nendest üle 85% ei ole põllumajanduses hõivatud. Aga 208 linnas elanikke arv on alla 12 tuhat inimest. Nad on linnad ajalooliselt või nende rahvaarv vähenes.

Mõned asulad, mis vastavad kriteeriumidele, ei taotle linnastatuudi sellepärast et ei soovi soodustusi kaotada.

Piibel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piibli järgi asutas esimese linna Kain: Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.(1 Mo. 4, 17).

Vastavalt Moosese seadustele on linnad müüriga piiratud. Asulad, mis ei ole müüriga piiratud, on külad. Sellest oleneb kinnisvara käsitlemine: kodasid müüriga piiratud linnades võib müüa igaveseks ja neid ei saa välja lunastada hiljem kui üks aasta peale müüki. Kojad müüriga piiramata külades kuuluvad põllumaa juurde, mistõttu nad tagastatakse tasuta juubeliaastatel.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tallinn oli vanasti Kalevilinn. Prof. J. Uluots'a kõne Eesti linnade tekkimisest. Vaba Maa, 3. detsember 1936, nr. 277, lk. 6.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Goodall, B. (1987) The Penguin Dictionary of Human Geography. London: Penguin.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 M.Ainsaar jt. (2003) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto. Tartu