Mine sisu juurde

Karl Orviku

Allikas: Vikipeedia

Karl Orviku (aastani 1927 Janson, Jaansoon; 17. august 1903 Kohtla, Ida-Virumaa7. märts 1981 Tallinn) oli eesti geoloog, loodusteaduste doktor (1940), geoloogia-mineraloogiadoktor (1946), Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

1922. aastal lõpetas ta Rakvere poeglaste gümnaasiumi ja 1930 Tartu Ülikooli geoloogina.

Aastatel 1926–1958 töötas ta Tartu Ülikooli geoloogiakateedris (1926–1930 geoloogiakabineti abijõud, 1931–1939 vanemassistent, aastast 1939 instruktor-assistent, 1944–1956 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiakateedri juhataja).

1946. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1954 akadeemikuks. Aastatel 1947–1952 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi asedirektor, aastail 1954–1968 samas direktor.

Aastatel 1946–1952 Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1963 auliige.

Aastail 1961–1965 oli ta Rahvusvahelise Kvaternaariuurimisliidu täitevkomitee liige.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Oli Eesti nüüdisaegse litoloogia rajaja ja litostratigraafia arendaja. Avaldanud põhjapanevaid uurimusi kvaternaarigeoloogia (eriti Pleistotseeni stratigraafia), meregeoloogia, neotektoonika ja geoloogia ajaloo alalt. Oli eluta looduse kaitse ja geoloogilise terminoloogia korrastamise pioneere. Algatas Eesti geoloogia ajaloo ja geoloogiaalaste kirjutiste refereerivate kokkuvõtete koostamise.

Karl Orviku abikaasa oli Leonidia Orviku. Nende poeg Kaarel Orviku (1935–2021) oli samuti geoloog.

  1. Art 80 Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse andmise kohta. Orviku, Karl Karli p. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]