Karl Orviku

Karl Orviku (aastani 1927 Janson, Jaansoon; 17. august 1903 Kohtla, Ida-Virumaa – 7. märts 1981 Tallinn) oli eesti geoloog, loodusteaduste doktor (1940), geoloogia-mineraloogiadoktor (1946).

Elukäik

1922. aastal lõpetas ta Rakvere poeglaste gümnaasiumi ja 1930 Tartu Ülikooli geoloogina.

Aastatel 1926–1958 töötas ta Tartu Ülikooli geoloogiakateedris (1926–1930 geoloogiakabineti abijõud, 1931–1939 vanemassistent, aastast 1939 instruktor-assistent, 1944–1956 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiakateedri juhataja).

Aastatel 1947–1952 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi asedirektor, aastail 1954–1968 samas direktor.

Aastatel 1946–1952 Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1963 auliige.

Aastail 1961–1965 oli ta Rahvusvahelise Kvaternaariuurimisliidu täitevkomitee liige.

Ta on valitud Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.

Teadustöö

Ta rajas Eesti nüüdisaegse litoloogia ja arendas litostratigraafiat. Ta rikastas ja korrastas eluta looduse kaitse ja geoloogia terminoloogiat.

Tunnustus

• 1969 – Eesti NSV teeneline teadlane
• 1976 – Karl Ernst von Baeri medal
• 1991 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (postuumselt)

Isiklikku

Karl Orviku abikaasa oli Leonidia Orviku. Nende poeg Kaarel Orviku (1935–2021) oli samuti geoloog.

Välislingid

• "Rakvere gümnaasiumis avati geoloog Karl Orviku büst", Virumaa Teataja, 25. mai 2009