11. september
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | |
| 2017 | ||||||
11. september on Gregoriuse kalendri 254. (liigaastal 255.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1902 – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja[1].
- 1924 – Tallinna kinos Rekord näidati esimest täispikka Eesti dokumentaalfilmi "Filmikaameraga läbi Eesti"[2].
- 1933 – Tartu-Võru Rahukogu mõistis Gustav Lorenzi Vabariigi Valitsuse ja V Riigikogu haavamise eest kolmeks nädalaks kindlusvanglasse.
- 1937 – Tallinnas algasid üleriiklikud sõjaväe ratsavõistlused.
- 1971 – Pühajärvel avati Pühajärve sõja mälestuskivi.
- 1988 – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul suurüritus Eestimaa laul 88, kuhu kogunes hinnanguliselt kuni 300 000 eestimaalast.
- 1991 – viidi täide viimane kohtu poolt määratud surmanuhtlus.
- 1997 – Kurkse suurõnnetus: Kurkse väinas hukkus õppuste käigus 14 rahuvalvajat.[3]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1609 – Hispaanias algas moriskide väljatõrjumine.
- 1609 – Henry Hudson avastas Manhattani saare.
- 1683 – algas Viini lahing.
- 1714 – Barcelona loobus oma privileegidest, sellega liidendas Hispaania ametlikult Kataloonia.
- 1802 – Napoleon liidendas Piemonte.
- 1867 – Hamburgis ilmus Karl Marxi Kapitali esimene osa.
- 1919 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia ja Saksamaa vahel jõustus vaherahu.
- 1926 – nurjus atentaat Benito Mussolinile.
- 1940 – George Stibitz esitles Dartmouth College´is toiminguid nüüdisaegse arvuti eelkäijal.
- 1941 – Washingtonis toimus Pentagonile nurgakivi paneku tseremoonia.[4]
- 1973 – Tšiilis pandi Ameerika Ühendriikide toel toime Salvador Allende valitsuse kukutamine, Augusto Pinocheti diktatuuri kehtestamine.[5]
- 2001 – toimusid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu.
- 2007 – Venemaa katstas kõige võimsamat vaakumpommi – "Kõigi pommide isa".
- 2013 – loodi inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks[6][7][8][9]
- 2016 – Valgevene parlamendivalimised.[10]
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 11. septembril.
Pikemalt artiklis - 1885 – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
- 1911 – Edgar Puusepp, eesti maadleja ja treener
- 1911 – Tiit Kuusik, eesti laulja
- 1935 – Arvo Pärt, eesti helilooja
- 1935 – German Titov, Nõukogude kosmonaut
- 1938 – Venno Laul, eesti koorijuht ja pedagoog
- 1938 – Avo Tamme, eesti saksofonist, laulja ja helilooja
- 1942 – Martin-Nils Viirand, eesti raadioajakirjanik
- 1942 – Ain Vilde, eesti jääpurjetaja
- 1943 – Aarne Ahi, eesti animafilmilavastaja
- 1944 – Peeter Vihalemm, eesti sotsioloog
- 1945 – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur
- 1947 – Mati Kepp, Eesti poliitik ja X Riigikogu liige
- 1949 – Aksel Kirch, eesti etnosotsioloog
- 1949 – Kalle Merusk, eesti õigusteadlane
- 1950 – Lembitu Kuuse, eesti spordiajakirjanik
- 1953 – Mart Vahtel, eesti näitleja
- 1961 – Urmas Viik, eesti graafik
- 1965 – Andrus Kajak, eesti vehkleja
- 1968 – Allan Alaküla, eesti ajakirjanik
- 1971 – Mihkel Kütson, eesti muusik
- 1973 – Zísis Vrýzas, kreeka jalgpallur
- 1975 – Kiwa, eesti kunstnik
- 1978 – Rauno Pikkor, eesti suusakahevõistleja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 11. septembril.
- 1695 – Jost Weymer, Kuressaare raehärra
- 1971 – Nikita Hruštšov, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1973 – Salvador Allende, Tšiili poliitik, aastatel 1970–1973 Tšiili president
- 1987 – Peter Tosh, Jamaica reggae-muusik
- 1961 – Liina Reiman, eesti näitleja
- 2010 – Taavi Peetre, eesti kuulitõukaja
- 2010 – Tiit Rääk, eesti spordikommentaator
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kataloonias tähistatakse Rahvuspäeva, mis märgib Barcelona langemist Hispaania pärilussõjas 1714. aastal.
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/kurkse-10-surmapaeval-oli-mere-kohal-ilus-sinine-taevas?id=69132949
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 489
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/september/11/newsid_3199000/3199155.stm
- ↑ Via Catalana cap a la Independència
- ↑ Assemblea Nacional Catalana
- ↑ Katalaanid nõuavad 400-kilomeetrise inimketiga iseseisvust
- ↑ By Julien Toyer, Spanish Catalonia to press independence bid with human chain, reuters.com
- ↑ Лукашенко: в парламент должны пройти настоящие профессионалы независимо от политических убеждений
