Alkoholism

Alkoholism Klassifikatsioon ja välisallikad
Kuningas Alkohol ja tema peaminister
Eestikeelne nimi	Joomatõbi
Ladinakeelne nimi	Alcoholismus
RHK-10 kood	F10.2
RHK-9 kood	303
OMIM	103780
MedlinePlus	000944
eMedicine	98
MeSH	D000437

Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termin alkoholsõltuvus.

Etioloogia ja patogenees

Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine – tekib ainevahetuse käigus.

Ajalugu

Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused.

Epidemioloogia

Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi (F10.2) juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100 [1]. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6–7 korda.

Sümptomaatika

Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga.

Diagnostika

RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx.

Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid.

Ravi

Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta.

Prognoos

Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.

Alkoholism võib lõppeda surmaga:

• Raskekujulise võõrutusseisundi (joomahullus) tõttu.
• Organite hulgikahjustuse tõttu – maksapõletik, südamepõletik, kõhunäärme põletik, neerupõletik.

Sotsiaalsed probleemid

Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne).

Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega. Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid), millega püütakse asendada legaalselt saada olevat alkoholi.

Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse lagunemine alkoholismihaigel. Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus.

Alkoholi reklaamimine, selle kerge kättesaadavus ja alkoholismi esitamine meedias ja kirjanduses vastuvõetavana soodustavad haiguse levikut, sealhulgas noorte seas.

Kirjandus

• Jüri Saarma. Narkoloogia, Tallinn: Valgus 1989.

Välislingid

• Mart Kivastik. “Joomise kunst – jätkajad ja allaandjad.” – Eesti Päevaleht 16. aprill 1996
• Noorimad alkoholiga patustajad olid 10-aastased DELFI.ee 22. jaanuar 2012

Immuunkaitse

• Gyongyi Szabo, CONSEQUENCES OF ALCOHOL CONSUMPTION ON HOST DEFENCE, DOI: http://dx.doi.org/10.1093/alcalc/34.6.830 830-841, 1. november 1999