Eduard Ahrens

Allikas: Vikipeedia
Eduard Ahrens
Eduard Ahrens, 1860-1863

Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn19. veebruar 1863 Kuusalu) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.

Ahrens õppis aastail 18111819 Tallinna Toomkoolis ja 18201823 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta 1824. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. 1831. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami pro ministerio. 1832. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks Vana-Vigalasse (krahv Sieversi perekonda). Ahrens pidas Vigala kirikus jutlusi eesti keeles.

Ahrens kutsuti aastal 1837 Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetajaks. Proovijutluse pidas ta 8. augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti 12. septembril 1837. Ida-Harju praostiks sai ta 1860. aasta märtsis [1][2]

Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.

Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.

1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.

Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist.

Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot[muuda | muuda lähteteksti]

1844. aastal saabus Eduard Ahrensile Kuusallu külla tuntud soome keelemees Elias Lönnrot, kes on "Kalevala" autor. Seda külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas „suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu Muuksi külatanumal.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuusalus tegutsev Laurentsiuse Selts otsustas rajada Eduard Ahrensile mälestusmärgi. 2011. aastal toimunud ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi pronksmonumendi kavand. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.[4] Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokkel. 1. oktoobriks 2016 oli mälestusmärgi jaoks kogunenud 22 113 eurot annetusi, 15. aprilliks 2017 57 465 eurot annetusi. Raha kogumine lõppes ja Eduard Ahrensi mälestusmärk avati pidulikult lauritsapäeval, 10. augustil 2017 Kuusalu vana pastoraadi ees.[5][6]
  • 10. augustil 2017 toimus Kuusalu rahvamajas Laurentsiuse Seltsi, Eesti Keele Instituudi, Emakeele Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi korraldatud ja sisustatud eesti kirjakeele arendajale Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents.[5]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007.
  2. Eesti Biograafiline Leksikon. KÜ Loodus, Tartu 1926–1929
  3. Ahrensi elu Laurentsiuse Seltsi veebisaidil (vaadatud 11.08.2017)
  4. Küsib Aili Künstler Sirp, 13. juuni 2013 (vaadatud 11.08.2017)
  5. 5,0 5,1 Laurentsiuse Selts (vaadatud 11.08.2017)
  6. Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile kultuur.err.ee (vaadatud 11.08.2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]