Mine sisu juurde

Gerd Kanter

Allikas: Vikipeedia
Gerd Kanter
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 6. mai 1979 (46-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2008 Peking kettaheide
Pronks 2012 London kettaheide
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2007 Ōsaka kettaheide
Hõbe 2005 Helsingi kettaheide
Hõbe 2011 Daegu kettaheide
Pronks 2009 Berliin kettaheide
Pronks 2013 Moskva kettaheide
Euroopa meistrivõistlused
Hõbe 2006 Göteborg kettaheide
Hõbe 2012 Helsingi kettaheide
Hõbe 2014 Zürich kettaheide
Pronks 2016 Amsterdam kettaheide
Universiaad
Kuld 2005 İzmir kettaheide

Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on endine eesti kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister.

Ta on alates 2024. aastast Eesti Olümpiakomitee asepresident.[1]

Pärast esimese klassi lõpetamist kolis ta koos vanematega Tallinnast Vana-Vigalasse ja asus õppima kohalikus põhikoolis. Keskkooli läbis Kanter Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise erialal ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Pärast seda on õppinud Estonian Business Schooli magistriõppes.

2018. aastal sai temast esimene eesti tippsportlane, kes on läbinud EBS-i juhtimiskootsingu (juhtimistreeneri) diplomiprogrammi.[2], [3]

Sportlastee

[muuda | muuda lähteteksti]

Võistlustel esindas ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).

Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Aastatel 20062012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2000. aastast hakkas Raul Rebase juhtimisel tegutsema Gerd Kanteri meeskond Team75 Plus (arv 75 viitas suurele eesmärgile aidata Gerd Kanteril liikuda isikliku rekordi 75 meetrit kursil, mis olnuks ühtlasi maailmarekord).

2006. aastal võitis ta esimese sportlasena Bigbank Kuldliiga peaauhinna.[4]

22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.

24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Tema treeneriks jäi füsioterapeut Indrek Tustit.

Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga.[5]

Tippspordikarjääri lõpetamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Sügisel 2018 teatas Gerd Kanter tippspordiga lõpparve tegemisest. Sel puhul toimus 13. septembril 2018 suurejooneline karjäärilõpuüritus "Gerd Kanteri viimane vaatus" Kadrioru staadionil, kus olid kohal maailma tippkettaheitjad (nt Daniel Stahl (isikliku rekordiga 69.72), Fedrick Dacres (69.67) ja Andrius Gudzius (69.59)) ning üle 3000 spordihuvilise.[6][7]

Tallinnas Eesti Filmimuuseumis toimus Gerd Kanteri üliedukale karjäärile tagasi vaatav rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid Vésteinn Hafsteinsson, Raul Rebane, Indrek Tustit, Hans Üürike, Magnus Kirt ja Robert Harting.[7]

Tegevus olümpiakomiteede sportlaskomisjonides

[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal valiti Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks.

2017. aasta sügisel valiti ta Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks,[8] 2021. aastal valiti ta sellesse ametisse tagasi.[9]

Töö treenerina

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2018–2020 oli ta Poola tippkettaheitjate Piotr Malachowski ja Robert Urbaneki treener.

2021. aastast treenis ta Sloveenia tippkettaheitjat Kristjan Čehi, kes tuli 2022. aastal kettaheite maailmameistriks.[10]

Muu tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sportlikud tulemused

[muuda | muuda lähteteksti]
Gerd Kanter Ōsakas

Isikliku rekordi areng

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[13]
  • 2006 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Helsingis 2005. aastal)
  • 2008 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
  • 2008 – Kalevi auliige
  • 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas 2007. aastal)
  • 2009 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel)
  • 2009 – Valgetähe I klassi teenetemärk[14]
  • 2009, 2010 ja 2014 – Euroopa kuu parim meeskergejõustiklane (aprillis 2009, aprillis 2010 ja septembris 2014)
  • 2012 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 2011. aastal)
  • 2013 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest kettaheites 2012. aasta Londoni olümpiamängudel)
  • 2013 – Harju maakonna aukodanik
  • 2019 – Eesti Kergejõustikuliidu auliige
  • 2020 – Eesti Olümpiakomitee auliige[15]

Aasta parim sportlane

[muuda | muuda lähteteksti]

Muu tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pikkus: 196 cm
  • Kaal tippsportlasena: 125–128 kg (2008); 121 kg (2006)
  • Käte siruulatus: 207 cm

Ta abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal.[16] Märtsis 2014 sündis poeg Kristjan.

Kanteri pere elab Tallinnas ja nende maakodu on Märjamaa vallas Tiduvere külas.

  1. EOK täitevkomitee Eesti Olümpiakomitee koduleht. Vaadatud 01.04.2025.
  2. Gerd Kanterist sai diplomeeritud juhtimis-coach ERR Sport, 16.03.2018.
  3. Gerd Kanterist sai diplomeeritud juhtimistreener Delfi Sport, 16.03.2018.
  4. Senised Kuldliiga jackpot’i võitjad ohtuleht.ee, 04.08.2010.
  5. Hooaja tippmargi heitnud Kanter võitis teist aastat järjest Teemantliiga ERR Sport, 29.08.2013.
  6. Olümpiavõitja Gerd Kanteri edukas karjäär sai väärika punkti Kadriorus Eesti Kergejõustiku Liidu koduleht. 13.09.2018.
  7. 7,0 7,1 Gerd Kanter's Farewell Competition an Conference Team75plus.com. Vaadatud 18.04.2020.
  8. Anu Säärits. Gerd Kanter sihib EOK sportlaskomisjoni juhina veel üht ametiaega. ERR Sport. 12.04.2020.
  9. Gerd Kanter jätkab Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni juhina Eesti Kergejõustikuliidu koduleht, 05.10.2021.
  10. Kanteri õpilane Ceh tuli võimsa tulemusega maailmameistriks ERR Sport, 20.07.2022.
  11. Eesti Koolispordi Liidu presidendiks valiti Gerd Kanter Eesti Kergejõustikuliidu koduleht, 23.06.2021.
  12. Otseülekanne: Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 avab kaardid Tallinn.ee, 16.10.2024.
  13. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  14. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  15. Kanter ja Nool nimetati EOK auliikmeteks ERR Sport, 08.06.2020.
  16. Gerd Kanter ja Liina Pärtel abiellusid Uus-Meremaal Elu24, 07.10.2008.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]