Olaf Imelik

Allikas: Vikipeedia

Märt-Olaf Imelik (12. märts 1923 Tartu27. november 2014) oli eesti spordifüsioloog, publitsist ja luuletaja.

Ta lõpetas aastal 1941 Tartu 1. Keskkooli ja aastal 1947 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Lisaks õppis ta 2 aastat Leningradis Lesgafti-nimelises Kehakultuuri Instituudis. Ta oli Korporatsioon Ugala vilistlane. Aastal 1955 kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja teemal "Hingamise muutused füüsilise töö puhul pneumo-tahhograafilise uurimise alusel".

Ta töötas aastatel 19461960 Tartu Riikliku Ülikooli füsioloogiakateedris vanemlaborandina, assistendina ja vanemõpetajana. Aastatel 19601975 töötas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi loodusteaduste ja kehalise kasvatuse kateedris vanemõpetajana, dotsendina ja professori kohusetäitjana; aastatel 19751995 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudi (aastani 1993 kateeder) dotsent.

Ta õpetas kehakultuuriüliõpilastele ligi 30 aastat füsioloogiat ja spordifüsioloogiat ning juhendas nende teadustööd.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on pälvinud 2 korda (aastatel 1995 ja 2000) Henrik Visnapuu kirjandusauhinna.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli tuberkuloosiarst Lille Imelik (neiuna Nukk, 1928–2012), nende poeg oli arst Hillar Imelik (1951–2008) ja pojapoeg on ajakirjanik Olaf Suuder.[1][2] Tema teine abikaasa oli korvpallur ja sporditegelane Maaja Imelik (1937–2001). Tema isa Johannes Imelik (1889–1957) oli arst, samuti oli arst tema emapoolne vanaisa Mihkel Ostrov (1863–1940); tema onu Mihkel Ostrov-Laid oli kirikuõpetaja ja sõjaväelane. Õde Helga Jõerüüt (1925–2011) oli kunstnik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]