Johan Lagos

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johan Lagos (ka Johann; 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond[1][2]) oli Eesti maamõõtja ja rahvaluulekoguja, kelle saadetud materjalide põhjal koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" X ja XVI peatüki ("Kikerpära lood" ja "Reis maailma otsa").[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lagos sündis 13. novembril 1801 Tarvastu kihelkonnas Võrtsjärve ääres. Ta oli elukutselt maamõõtja ja tegeles rahvaluule kogumisega, vahendades kogutud materjale F. R. Kreutzwaldile. Lagose elulugu uurinud semiootik Valdur Mikita sõnul läks Lagos oma elu lõpuaastatel hulluks, hakates end pidama Kalevipojaks ja kasutades oma nime järel tiitlit "Toktor Kosmatika".[4] Tema ülejäänud elukäigu kohta on vähe teada.

Lagos rahvaluulekogujana[muuda | muuda lähteteksti]

Kalevipoja laev "Lennuk" kunstnik Nikolai Triigi kujutatuna

Lagose tähtsaim roll rahvaluulekogujana oli Kreutzwaldile "Kalevipoja" X ja XVI peatükkide materjalide vahendamine.[5] Lagoselt Kreutzwaldile saadetud materjalid ei olnud lihtsalt kohalikult rahvalt kuuldu ülestähendused, vaid eelnevalt tema poolt toimetatud ja kunstipärasemaks ümber töötatud (liites omavahel erinevaid lugudes esinevaid motiive) kirjanduslikku väärtust taotlevad tekstid.[5][6] Samuti oli ta rahvuslikult meelestatud ja üritas oma lugudes kujutada Kalevipoega Muinas-Eesti sangarkuningana.[7][6] Kreutzwald kasutas Lagose saadetud Kalevipoja-ainelisi materjale ka Õpetatud Eesti Seltsi koosolekutel peetud ettekannetes.[5]

Lisaks Kalevipojaga seonduvale saatis Lagos Kreutzwaldile ka muud folkloorse sisuga materjali. Näiteks oli ta oluliseks kaastööliseks ka "Eesti rahva ennemuistsete juttude" koostamisel. Tema saadetud materjalidel põhinevad lood "Pikse pill" (algsel kujul "Piksetrumm", ilmus esmalt saksakeelsena 1855. aastal ajakirjas "Inland"), "Paristaja poeg" ja "Härjapõlvlaste riid".[a][5] Eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane August Annist on pidanud "Paristaja poega" Kreutzwaldi muinasjuttude paremikku kuuluvaks. Lagose materjalidel põhinevad lood on leidnud heakskiitu ka väljaspool Eestit. Saksa keeleteadlane ja muinasjuttude koguja Jacob Grimm kiitis "Piksetrummi" kui suurepärast näidet võrdlevast mütoloogiast. Lisaks sellele avaldati Lagose materjalidel põhinev ning Kreutzwaldi poolt Anton Schiefnerile saadetud muistend "Koit ja Hämarik" 1855. aastal Keiserliku Peterburi Teadusliku Akadeemia toimetises.[5]

Valdur Mikita arvates oli Lagos tõenäoliselt "Kalevipoja" XVI peatükis esinenud sõna "lennuk" (Kalevipoja laeva nimi) väljamõtleja.[8]

Lagose panust Kalevipoja loomisel on kõrgelt hinnanud näiteks folkloristid Oskar Loorits, August Annist, Felix Oinas[7] ja ka Kreutzwald ise, kes ühes oma kirjas nimetab Lagost "kalliskiviks" ja "suureks varanduseks". Samuti mainib Kreutzwald Lagost oma 1854. aastal soome folkloristile, "Kalevala" koostanud Elias Lönnrotile saadetud kirjas, kasutades Lagose saadetud materjale argumendina Kalevipoja ehtsuse rõhutamisel.[5] Valdur Mikita arvates kuulus Lagos Kreutzwaldi loomingu mõjutajate kõige lähemasse ringi ning arvatavasti tuleneb just temalt ka Kreutzwaldi loomingu põhimeetod, milleks on rahvajuttude ümberkirjutamine kunstipärasemasse vormi.[5]

Lagos maamõõtjana[muuda | muuda lähteteksti]

Maamõõtjana koostas ta Peetri kihelkonnas Järvamaal asuva Põhjaka mõisa plaani.[9]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • ^a "Härjapõlvlaste riid" oli ühtlasi esimene Kreutzwaldi eesti keeles ilmunud muinasjutt.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Surmameetrika: eesti pihtkond; EAA.1259.1.314; 1834-1886". Rahvusarhiiv. Kasutatud 9. jaanuar 2018.
  2. "Personaalraamat. Meeri, Luke; EAA.1259.1.320; 1838-1910, 1917". Rahvusarhiiv. Kasutatud 9. jaanuar 2018.
  3. "Johan Lagos". Mulgi Kultuuri Instituut. Kasutatud 3. detsember 2017.
  4. "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". (09:24). YouTube, 1. veebruar 2016. TED. Kasutatud 3. detsember 2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Valdur Mikita. "Johan Lagose “Kalevipoeg”". (lk 17–18). Kohalik kirjandus: lõunaeesti vaateid. Failitüüp: PDF. Kasutatud 8. jaanuar 2018.
  6. 6,0 6,1 "Maailmalõpupurjekas Lennuk eesti kunstis". GO Reisiajakiri, 17. oktoober 2014. Kasutatud 9. jaanuar 2018.
  7. 7,0 7,1 Felix Oinas. "Kalevipoeg kütkeis". Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Kasutatud 3. detsember 2017.
  8. "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". (08:50). YouTube, 1. veebruar 2016. TED. Kasutatud 3. detsember 2017.
  9. "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". (09:02). YouTube, 1. veebruar 2016. TED. Kasutatud 3. detsember 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]