Pažaislise klooster

Pažaislise klooster

Pažaislise klooster on Leedu suurim kloostrikompleks, mis asub Kaunase linna Petrašiūnai vallas Pažaislise asumis Kaunase veehoidla loodekaldal.

Arhitektuur

Pažaislise kloostrikompleksi peetakse üheks paremaks hilisbaroki näiteks Euroopa põhja- ja idaosas. Tegemist on ühega kahest tänaseni säilinud Leedu ajaloolisest kloostri- ja kirikukompleksist (teine on Tytuvėnai klooster).

Kloostri põhihooned (külalistemaja, eluhoone, eraklad) paiknevad sümmeetriliselt lääne-idasuunalisel teljel. Kompleksi tähtsaim hoone on Kaunase Pühima Neitsi Maarja Eliisabeti Külastamise kirik. See on barokkstiilis kirik ladina risti kujulise põhiplaani ja kuuenurkse 53 m kõrguse kupliga (kõrgus on arvestatud koos kellatorni ja ristiga). Kiriku lõunafassaadil asub päikesekell. Kiriku külgedel asuvad ühe- kuni kahekorruselised galeriidega eluhooned. Nende seinad on krohvitud, akna- ja ukseavad on ääristatud halli liivakiviga. Kloostrikompleksi ümbritseb 2,5 m kõrgune, keraamiliste plaatidega kaetud kivimüür. Väidetavalt meenutab kloostri põhiplaan kamalduulide ordu vappi – ühest karikast joovat kahte tuvi.

• 
  Kloostrikirik
• 
  Kloostrikompleks
• 
  Suur värav
• 
  Klooster õhust nähtuna

Ajalugu

Kloostri asutaja Kristupas Zigmantas Pacas

Pažaislise kloostri ja kiriku rajas 17. sajandil Leedu suurvürstiriigi suurkantsler Kristupas Zigmantas Pacas. 1660. aastal pöördus ta kirja teel Roomasse kamalduulide orduülemate poole, tõotades rahastada ordule Leedusse kloostri ja kiriku ehitamist. Peatselt pärast kõrgematelt kirikuvõimudelt õnnistuse saamist leidsid tulevase kloostri arhitekt ja Krakówi Bielany kloostri mungad uuele kloostrile sobiva asukoha Kaunase lähistel Pažaislises. Kloostri asutaja Pacas ostis sealse kena metsase maatüki Kaunase kohtunikult Samuelis Oborskiselt ja nimetas selle "rahu mäeks" (ladina keeles 'Mons Pacis').

Ehitamine

Sakraalkompleksi loojad olid peamiselt Itaaliast pärit. Kloostri algne arhitekt oli Giambattista Frediani, kelle tööd jätkasid 1674. aastast vennad Pietro ja Carlo Puttini. Lombardia skulptor Giovanni Battista Merli kaunistas aastatel 1674–1676 kloostri sisemuse figuratiivse ja ornamentaalse stukkdekooriga. Saksamaalt pärit Nikolaus Wülscheid lõi kiriku fassaadi ja suure värava skulptuurid. Firenze kunstnik Michele Arcangelo Palloni maalis enamiku 140 eriteemalisest ja eri suurusega freskost, lisaks altarimaalid ja portreed. Veel üks itaalia kunstnik Giuseppe Rossi on kiriku kupli freskode autor.

Kiriku kupli freskod

Seina- ja laekaunistused

Hoonete ansambel ehitati põletatud tellistest. Viimistluseks kasutati liivakivi, marmorit, puitu ja roostevaba metalli. Ehituse jaoks valmistati Krakówi lähedal marmorimurdudes ette nii valget kui ka musta marmorit, mis toodi siis nii maa- kui ka veeteid pidi Varssavi, Danzigi ja Königsbergi kaudu Pažaislisesse.

3. novembril 1664 toimus kloostri asutamise akti pidulik allkirjastamine. Vastavalt kloostri asutaja Pacase soovile rajati kloostrisse ka tema perekonna mausoleum. 1667. aastal toimus kloostrikiriku nurgakivi õnnistamine ja kirikutorn valmis 1681. aastal. Pacas suri 1684. aastal ega näinudki ise kloostri valmimist. Tema alustatud tööd jätkas sugulane Mykolas Kazimieras Pacas. 1696. aastal viidi lõpule kiriku ehitustööd, 1712. aastal oli kogu kloostrikompleks valmis. 15. oktoobril 1712 pühitses selle Vilniuse piiskop Konstantinas Kazimieras Bžostovskis.

Aastatel 1718–1755 ehitati ümber kloostri sisehoovid ja lisati uusi abihooneid. 1755. aastal lõi kirikusse välk, millest tekkinud tulekahjus said kannatada kiriku katus käärkambri kohal, raamatukogu lugemissaal ja mõned muud ruumid. Sel aastal tehtud remondi- ja ehitustööde käigus lisati kirikule ka täiendavad tornid.

Arengud 19. sajandil

1812. aastal Napoleoni sissetungi ajal rüüstasid kloostri Prantsusmaa väed.

Pärast 1830.–1831. aasta novembriülestõusu mahasurumist suleti klooster keiser Nikolai I käsul. Pažaislises elanud kamalduulid asustati ümber Mogiljovi kubermangu katoliku kloostritesse ja kloostri vara konfiskeeriti. 1832. aastal kohandati senine katoliku klooster ümber õigeusu kloostriks, anti üle Venemaa õigeusu kirikule ja sai uueks nimeks Požaiski Jumalaema Uinumise meesklooster. Õigeusu klooster tegutses kuni 1915. aastani, mil see sõja eest evakueeriti.

Klooster 20. sajandil

Esimese maailmasõja lõpupäevil 1917–1918 kasutas Saksamaa keiserlik armee kloostrihooneid sõjaväehaiglana. Seejärel langes klooster taas rüüstamise ohvriks: rebiti maha katuseplekk, purustati aknad, kunstiteoste väljaviimisel said kannatada uksed.

Pärast Leedu iseseisvumist ja sõdade lõppu asustasid 19. novembril 1920 Pažaislise kloostri Ameerika Ühendriikides Chicagos 1907. aastal asutatud Püha Kazimierzi Õdede Kongregatsiooni nunnad. Nemad rajasid Kaunasesse ka oma gümnaasiumi. 1940. aastal riigistas nõukogude võim kloostri hooned ja konfiskeeris selle varad, kuid õed elasid kloostris veel kuni selle täieliku sulgemiseni nõukogude võimu poolt 16. augustil 1948.

Pažaislise kloostrile pühendatud 50-litine hõbedast mälestusmünt (2004)

Sõdadevahelisel perioodil oli kloostri olukord paranenud. 1928. aastal saadi Venemaalt tagasi oluline kultuuriväärtus, kamalduulide Jumalaema pühapilt. 1930. aastal oli kloostrikompleks saanud uue tsinkplekist katuse. Pärast Teist maailmasõda paigutas nõukogude võim esmalt kloostrisse osa keskarhiivist, seejärel kasutati seda vanadekoduna. 1950. aastal sai kloostri uueks peremeheks vabariiklik psühhoneuroloogiahaigla. Haiglas oli 600 voodikohta ja seal tegutses harrastusnäitering. 1964. aastal üritas Kaunase linn kloostrikompleksist teha turismibaasi, kuid see ei õnnestunud ja perioodil 1967–1992 oli Pažaislise klooster Mikalojus Konstantinas Čiurlionise nimelise kunstimuuseumi filiaal.

Pärast taasiseseisvumist

Pärast Leedu taasiseseisvumist tagastati klooster 27. jaanuaril 1992 Püha Kazimierzi õdedele. Õed korraldasid kloostri restaureerimist, hakkasid läbi viima mitmesuguseid usu- ja haridusprogramme, vastu võtma palverändureid ja asutasid ka päevakeskuse "Solija", mis tegeleb ennetustööga. Tänapäeval on kloostris 30 nunna.

Alates 1996. aastast korraldatakse kloostris iga-aastast muusikafestivali, mille eesmärk on populariseerida klassikalist muusikat ja rikastada Kaunase suvist kultuurielu. Festival kestab läbi kogu kolme suvekuu. Leedu president Valdas Adamkus oli ametiajal isiklikult selle festivali patroon. Seal on osalenud maailmakuulsad muusikud nagu Yehudi Menuhin, Justus Frantz, Juri Bašmet, Eric Ericson, Roy Goodman ja Krzysztof Penderecki. Lisaks klassikalisele muusikale mängitakse ka džässi, klassikalist rokki ja muid muusikastiile. Festivali raames toimuvad kontserdid ka teistes Kaunase kirikutes ja saalides.

15. juulil 2004 tagastati kloostrile sealt nõukogude perioodil ära viidud 17. sajandist pärinev kamalduulide Jumalaema pühapilt ja sama aasta 12. septembril sai Pažaislise klooster kultuurimälestise staatuse. 2004. aastal anti välja ka kloostrile pühendatud 50-litine hõbemünt (kujunduse autorid Marius Zavadskis ja Rytas Jonas Belevičius). 2007. aastal anti välja Giedrė Luzinienė kujundatud postmark, millel on kujutatud Pažaislise kloostrit.

Kunstiväärtused

Kloostrikiriku sisemus

Kloostrikompleksis on säilinud umbes 140 eri suuruses freskot. Eri ruumides nagu kiriku eeskojas, kantslis, kabelites, kooris, käärkambris ja kapiitlisaalis on seinad ja kaared kaetud teineteisest nii kompositsioonilt kui ka koloriidilt eristuvate freskodega. Iseäranis keerukat ja mitmekesist ikonograafiat kohtab tähtsaima teema, Maarja austamise juures. Usklikele oli kõige südamelähedasem praegu Kaunase katedraalis asuv maal "Maarja lapsega". 17. sajandi esimese poole tundmatu flaami maalikunstniku ovaalsel pildil on kujutatud istuvat Maarjat lapsega põlvedel. Väidetavalt kinkis selle maali kloostri asutajale Kristupas Zigmantas Pacasele paavst Aleksander VII.

Kloostris leidub ka kuus Michele Arcangelo Palloni tahvelmaali, nende seas kloostri asutaja Kristupas Zigmantas Pacase ja tema abikaasa Klara Izabelė portree. Kiriku põhjatornis on kaks 17. sajandist pärinevat kirikukella, mis on valminud kuulsa kellameistri Delamarso töökojas. Pažaislise kloostris asub ka teadaolevalt vanim tornikell Leedus.

Legendid

Räägitakse, et 19. sajandi alguses, enne kloostri rüüstamist Napoleon I vägede poolt, peitsid mungad kuhugi osa kloostri varandustest. Muuhulgas olid nad maha matnud pronksist kirikukella. Teine lugu räägib, et prantslased olid need, kes võtsid maha kaks kirikukella, millest üks uppus Nemunase jõkke. Nüüd kui iga aasta 2. juulil tähistatakse Pažaislise kloostri festivali, vastab uppunud kell jõe põhjast kirikukellade helinale.

Veel üks legend räägib, et kloostri keldrist läheb tunnel Nemunase jõe teisele kaldale ja selle sissepääs on kuskil mäenõlval Nemunase kaldal. Teise versiooni kohaselt kulgeb see tunnel kloostrist Kaunase karmeliitide kirikusse.

Silmapaistvaid inimesi

Kloostrisse maetud

• Lodovico Fredo (surnud 1686), kamalduuli mungast itaalia arhitekt, kes osales kloostri projekteerimisel;
• Aleksei Lvov (1798–1870), Venemaa keisririigi hümni "Jumal, keisrit kaitse Sa" viisi autor;
• Kristupas Zigmantas Pacas (1621–1684) ja tema abikaasa Klara Genovefa Izabelė (surnud 1685), kloostri asutajad ja patroonid;
• Carlo Puttini (surnud 1682), itaalia arhitekt, üks kloostri ehitustööde juhtidest.

Muul viisil kloostriga seotud

• Marija Kazimiera Kaupaitė (1880–1940), Püha Kazimierzi Õdede Kongregatsiooni asutaja, kes elas kloostris aastatel 1920–1934;
• Nikolai I (1796–1855), Venemaa keiser, kes külastas kloostrit kahel korral, 1837. ja 1847. aastal;
• Antanas Strazdas (1760–1833), leedu luuletaja, kes elas kloostris aastatel 1828–1829

Kirjandus

• Kairiūkštytė-Jacinienė, Halina. Pažaislis, baroko vienuolynas Lietuvoje. Vilnius, Vilniaus dailės akademijos leidykla, 2001. ISBN 9986-571-73-1
• Kandrotienė, Danguolė jt (koostajad). Pažaislis: fotoalbumas. Kaunas, Terra Publica, 2008. ISBN 978-9955-652-24-3
• Karpavičius, Eugenijus jt (koostajad). Pažaislis: menas ir istorija. Vilnius, E. Karpavičiaus leidykla, 2005. ISBN 9955-9650-4-5
• Levandauskas, Vytautas. Kauno architektūra. Vilnius, Mokslas, 1991, lk 118–132. ISBN 5-420-00641-3
• Šinkūnaitė, Laima. Šv. Brunonas Kverfurtietis Pažaislio freskose. Kaunas, Kauno arkivyskupijos muziejus, 2009. ISBN 978-9955-9608-4-3

Välislingid

• Pažaislio Kulturos ir Turizmo Centras (kloostri ametlik leedukeelne veebileht, vaadatud 5.04.2017)
• Lietuvos Vienolynai: Kauno (Pažaislio) Buvęs Kamalduliu Vienolynas (kloostri leedukeelne lühiajalugu leedu keeles, vaadatud 5.04.2017)
• Infot pažaislise ja kloostri kohta (leedu keeles)