Raimo Raag

Allikas: Vikipeedia

Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Raag on ametniku poeg ja Virve Raagi abikaasa.[1]

Lõpetas 1972 Uppsalas Toomkooli (Katedralskolan) ja 1976 Uppsala Ülikooli soome-ugri, vene keele ja põhjagermaani keelte alal; dr. phil. (1982, Uppsala Ülikool), väitekiri „Lexical Characteristics in Swedish Estonian“. Täiendanud end 1977 Rootsi Instituudi (Svenska Institutet) stipendiaadina Tallinnas TPedI-s ja Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis. Aastast 1978 Uppsala Ülikooli soome-ugri instituudi õppejõud: 1988–2000 dotsent, 2001– professor, ühtlasi 1984/85 Örebro Ülikooli eesti keele õppejõud ning 1993–97 õppejõud Stockholmi Ülikooli eesti-rootsi tõlkide kursustel. Alates 1997. aastast Kammerkolleegiumi (Stockholm) eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlkide ja tõlkijate vannutamise komisjoni liige. Ajuti olnud Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja, 1990–2003 juhataja abi. Pidanud loenguid Eestis, Lätis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Kanadas, Ukrainas. Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu saadik (2006–). Uppsala Ülikooli silmapaistva pedagoogi auhind „Aasta õppejõud“ (2008). Rootsi Eestlaste Liidu 2012. aasta kultuuriauhinna laureaat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti keele ja läänemeresoome keelte eriti eesti keele ja kirjakeele ajalugu, sõnavara ja grammatikat, eesti-rootsi keele- ja kultuurisuhted, eelkõige keelekontaktid, laensõnad, kakskeelsus, eestirootslased ja Rootsi eestlased, väliseestlus. Koostanud sõnaraamatuid. Uppsala Ülikooli publikatsioonisarjade "Ursus" ja Opuscula Uralica" toimetajaid. Stockholmis asuva Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige (1978), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis (1979), Eesti Teadusliku Instituudi (Rootsis) (1983), Soome-Ugri Seltsi (1984) liige, Emakeele Seltsi välisliige (1989), [[Balti Uurimuste Edendamise Ühing]u] (USA) (2002), Societas Uralo-Altaica (Saksamaa), Uppsala Kuningliku Humanitaarteaduste Ühingu (2011), Baltic Heritage Networki (2012) liige; ajakirja Keel ja Kirjandus, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatu ja Eesti Rahva Muuseumi toimetiste toimetuskolleegiumi liige. Valgetähe V klassi teenetemärk (2001). Üle 400 teadustrükise ja õppematerjali.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Uusi eesti sõnu. Uppsala, 1979
  • Estnisk fonetik.Uppsala, 1981
  • Lexical Characteristics in Swedish Estonian. Uppsala, 1982
  • Estniskt basordförråd. Basic Estonian Vocabulary I. Uppsala, 1986, 2. trükk 1994
  • Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. // Linguistica Uralica (1981)
  • Finsk-ugriska institutionen i Uppsala 1894–1994 (kaasautor L.-G. Larsson). Uppsala, 1996
  • Elementär estnisk satslära. Uppsala, 1997
  • Från allmogemål till nationalspråk. // Språkvård och språkpolitik i Estland från 1857-1999. Uppsala, 1999.
  • Folk och språk i Estland. Göteborg, 2000.
  • Setuerna i utkanten av öst och väst. Göteborg, 2003.
  • Lär känna estniskan. // En introduktion till estniska språket. Uppsala, 2005. (Teine, põhjalikult täiendatud trükk: Uppsala, 2007.)
  • Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu, 2008.
  • Från Nyens skans till Nya Sverige. // Språken i 1600-talets Svenska rike (kaastoimetaja Bo Andersson). Stockholm, 2012.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.