Raimo Raag

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raimo Raag on ametniku poeg ja Virve Raagi abikaasa.[1]

Lõpetas 1972 Uppsalas Toomkooli (Katedralskolan) ja 1976 Uppsala Ülikooli soome-ugri, vene keele ja põhjagermaani keelte alal. Doktorikraadi (dr. phil.) sai 1982. aastal Uppsala Ülikoolist väitekirjaga „Lexical Characteristics in Swedish Estonian“. Täiendanud end 1977 Rootsi Instituudi (Svenska Institutet) stipendiaadina Tallinnas TPedI-s ja Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis.

Aastast 1978 Uppsala Ülikooli soome-ugri instituudi õppejõud: 1988–2000 dotsent, 2001– professor, ühtlasi 1984/85 Örebro Ülikooli eesti keele õppejõud ning 1993–97 õppejõud Stockholmi Ülikooli eesti-rootsi tõlkide kursustel. Alates 1997. aastast Kammerkolleegiumi (Stockholm) eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlkide ja tõlkijate vannutamise komisjoni liige. Ajuti olnud Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja, 1990–2003 juhataja abi. Pidanud loenguid Eestis, Lätis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Kanadas, Ukrainas. Uppsala Ülikooli publikatsioonisarjade "Ursus" ja Opuscula Uralica" toimetajaid.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti keele ja läänemeresoome keelte eriti eesti keele ja kirjakeele ajalugu, sõnavara ja grammatikat, eesti-rootsi keele- ja kultuurisuhted, eelkõige keelekontaktid, laensõnad, kakskeelsus, eestirootslased ja Rootsi eestlased, väliseestlus.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Koostanud sõnaraamatuid. Üle 400 teadustrükise ja õppematerjali.[1]

  • Uusi eesti sõnu. Uppsala 1979
  • Estnisk fonetik. Uppsala 1981
  • Lexical Characteristics in Swedish Estonian. Uppsala 1982
  • Estniskt basordförråd. Basic Estonian Vocabulary I. Uppsala 1986, 2. trükk 1994
  • Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. // Linguistica Uralica (1981)
  • Finsk-ugriska institutionen i Uppsala 1894–1994 (kaasautor L.-G. Larsson). Uppsala 1996
  • Elementär estnisk satslära. Uppsala 1997
  • Från allmogemål till nationalspråk. // Språkvård och språkpolitik i Estland från 1857-1999. Uppsala 1999
  • Folk och språk i Estland. Göteborg 2000
  • Setuerna i utkanten av öst och väst. Göteborg 2003
  • Lär känna estniskan. // En introduktion till estniska språket. Uppsala 2005. Teine, põhjalikult täiendatud trükk: Uppsala 2007
  • Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu 2008
  • Från Nyens skans till Nya Sverige. // Språken i 1600-talets Svenska rike (kaastoimetaja Bo Andersson). Stockholm 2012

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Stockholmis asuva Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige (1978), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis (1979), Eesti Teadusliku Instituudi (Rootsis) (1983), Soome-Ugri Seltsi (1984) liige, Emakeele Seltsi välisliige (1989), [[Balti Uurimuste Edendamise Ühing]u] (USA) (2002), Societas Uralo-Altaica (Saksamaa), Uppsala Kuningliku Humanitaarteaduste Ühingu (2011), Baltic Heritage Networki (2012) liige; ajakirja Keel ja Kirjandus, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatu ja Eesti Rahva Muuseumi toimetiste toimetuskolleegiumi liige.[1]

Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu saadik (2006–).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14. Lk 397
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm 1984 Lk 98

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.