Karl Pajusalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Pajusalu 2011. aastal.

Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane. Ta on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor ning Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Pajusalu on meremehe poeg. Ta lõpetas 1981. aastal Pärnu 1. Keskkooli ja 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala. Filoloogiamagister (1992, TÜ), väitekiri "Sõnalõpuline ‹e› Karksi murraku verbivormides". Seejärel oli ta Pennsylvania Ülikoolis stipendiaadiks ning läbis doktorantuuri Turu Ülikoolis. Oma doktoritöö "Multiple linguistic contacts in South Estonian: variation of verb inflection in Karksi" kaitses ta 1996. aastal. Aastal 1998 tuli ta tagasi Tartu Ülikooli järeldoktorantuuri ja tegutseb Tartus tänaseni.

1997–1998 TÜ eesti keele erakorraline dotsent, filosoofiateaduskonna prodekaan, 1998–2000 eesti keele ajaloo dotsent, 2000– eesti keele ja ajaloo ja murrete professor, 2001–2003, 2011-2012 Helsingi Ülikooli eesti keele külalisprofessor, 2004–2007 TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja, 2008-2011 TÜ eesti keele osakonna juhataja. Õpetanud eesti keele ajalugu ja murdeid, keeleteooriat, keelevarieerumise uurimismeetodeid.[1]

Detsembris 2011 valiti ta keeleteaduse alal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.

Aastal 2015 valiti ta Läti Teaduste Akadeemia välisliikmeks.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Pajusalu rääkimas 5. novembril 2011 TÜ ajaloo muuseumis toimunud konverentsil "Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu".

Uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist. Üle 130 teadustrükise.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Regional and social varieties of Estonian". Ural-Altaic Yearbook, 1992
  • "Mitmekesisusest ja varieerumisest keeles". Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997. Tallinn, 1997
  • "Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid". Keel ja Kirjandus, nr 3, 2000
  • "Eesti murded ja kohanimed" (kaasautor). Tallinn, 2002
  • "Erzya Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2003
  • "Meadow Mari Prosody" (kaasautor). Tallinn, 2005
  • "Livonian Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2008
  • "Moksha Prosody" (kaasautor). Helsingi, 2013
  • "Towards a typology of disharmony" (kaasautor P. Kiparsky). The Linguistic Review, 2003
  • "Phonological innovations of the Southern Finnic languages". SUST 266, 2012

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus eesti keeleteadlase Renate Pajusaluga, neil on kaks poega ja tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Neljas eestlane valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 123–124
  • EE 14, 353
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997, 72.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]