Matterhorn

Allikas: Vikipeedia
Matterhorn. Vaade üle Riffelsee.

Matterhorn ehk Cervino (vastavalt saksa ja itaalia keeles) on mägi Penniini Alpides Shveitsi-Itaalia piiril.

Mäe kõrgus on 4477 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel.

Esmavallutusel 14. juulil 1865 hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe Alpides.

Kõige rohkem kasutusel tiputõusul Hörnli rada (Shveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehnilislt raskem (Itaalia poolelt).

Eestlaste tiputõusud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1994 Ekspeditsioonil Shveitsi Alpidesse (grupi juht: Erika Ader) tõusid 7 eestlast mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile: Priit Jaagant, Norman Aas, Kaari Kivikas-Simson (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), Ivar Mäerand, Karri Kukk ja teise grupi kooseisus Aleksei Kovalchuk ja Sergei Põshnjuk.
  • 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht Tõivo Sarmet. Tipus 5 inimest.
  • 2001 Valdek Udris ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti.
  • 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, Priit Rooden, Meeri Sassian, Vladimir Shor, Marko Veisson.
  • 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti.
  • 2007 Johan Kütt, Tõnu Põld ja Olavi Vaino.
  • 2010 Martin Ruudi, Anu Peljo, Toomas Kuul ja Helen Korju Lioni marsruut.
  • 2015 Ene Soop, Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]