Erast Parmasto
Erast Parmasto (aastani 1935 Erast Parro; 23. oktoober 1928 Nõmme – 24. aprill 2012) oli eesti mükoloog.
Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia liige ja sai 1980. aastal professorikutse.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. 1956 kaitses bioloogiakandidaadi kraadi NSV Liidu Teaduste Akadeemia botaanikainstituudi juures, 1969 sai bioloogiadoktori kraadi Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures.
1950. aastast töötas EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis, aastail 1981–1991 samas mükoloogialabori juhataja, 1985–1990 direktor, aastast 1991 mükoloogiaosakonna vanemteadur.
Parmasto eestvõttel taasasutati ajakiri Eesti Loodus, ühtlasi oli ta 1958–1960 ka esimene toimetaja.
Aastatel 1973–1981 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja botaanikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1986–1990 Teaduste Akadeemia zooloogia- ja botaanikainstituudi direktor.
Aastatel 1987–1995 oli ta Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia õppetooli professor.[viide?]
Ta oli Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi erakorraline vanemteadur ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadur.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on uurinud seente liigiteket, fülogeneesi, ökoloogiat ja süstemaatikat.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Temalt on ilmunud üle 100 populaarteadusliku ja ligi 200 publitsistlikku artiklit.
- Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja Botaanika Instituut, "Biosüstemaatika teooria ja meetodid. Lühiõpik", Tartu 1996, ISBN 9985-60-240-4
Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1973–1976 Eesti Loodusuurijate Seltsi president, 1988. aastast auliige
- 1993–1999 Rahvusvahelise Taimesüstemaatika Assotsiatsiooni Seente Komitee esimees
- 1995–2001 Eesti presidendi akadeemiline nõukogu
Tegevus NLKP-s[muuda | muuda lähteteksti]
Ta astus 1955. aastal NLKP-sse.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1976 – Karl Ernst von Baeri medal
- 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
- 1985 – Eesti NSV teeneline teadlane
- 1988 – Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige
- 1993 – Ameerika Mükoloogia Seltsi auliige
- 1994 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 1995 – Poola Botaanika Seltsi auliige
- 1998 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1]
- 2002 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2003 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2008 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
- Erast Parmasto valiti 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Erast Parmastol on esimesest abielust tütred Anne Parmasto ja Tiina Parmasto ning poeg Madis Parmasto.
Erast Parmastu teine abikaasa oli mükoloog Ilmi Parmasto (sündinud Maasik). Neil on tütar Mirjam Parmasto ja poeg Indrek Parmasto.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Erast Parmasto Eesti Teadusinfosüsteemis
- Erast Parmasto, Hõlmikpuusündroomi sündroom, Üks kurblik lugu küünilisest demagoogiast, Sirp, 1. märts 1999
- Erast Parmasto saates "Kukul külas" 24. märtsil 2002, 1. osa, 2. osa
- Ulvar Käärt, Lugu sellest, kuidas Erast Parmastost sai Eesti esimene ja ainuke seenevana, Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2010
- Priit Simson, Erast Parmasto: kui kõiki seeni avastama hakatakse, on arstidel palju tööd, Eesti Päevaleht, 11. september 2010
- Suri seeneteadlane Erast Parmasto, ERR, 25. aprill 2012
- Suri seenevana Erast Parmasto
- Eesti mükoloogid
- Eesti botaanikud
- Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid
- Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased
- Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased
- Eesti NSV teenelised teadlased
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed
- Tartu aukodanikud
- Eestistatud nimega inimesed
- Sündinud 1928
- Surnud 2012