Erast Parmasto
Erast Parmasto (aastani 1935 Erast Parro; 23. oktoober 1928 Nõmme – 24. aprill 2012) oli eesti mükoloog.
Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia liige, tal oli aastast 1969 bioloogiadoktori kraad ja ta sai aastal 1980 professori kutse.
Sisukord
Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1952 lõpetas Erast Parmasto Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.
Aastast 1950 töötas EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis, aastail 1981–1991 samas mükoloogialabori juhataja, 1985–1990 direktor, aastast 1991 mükoloogiaosakonna vanemteadur.
Ta astus 1955. aastal NLKP-sse.
1956 kaitses ta bioloogiakandidaadi kraadi NSV Liidu Teaduste Akadeemia botaanikainstituudi juures, 1969 bioloogiadoktori kraad Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures.
Aastatel 1973–1981 oli Parmasto Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja botaanikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1986–1990 Teaduste Akadeemia zooloogia- ja botaanikainstituudi direktor.
Aastatel 1987–1995 oli ta Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia õppetooli professor.[viide?]
Parmasto eestvõttel taasasutati ajakiri Eesti Loodus, ühtlasi oli ta 1958–1960 ka esimene toimetaja.
Aastatel 1973–1976 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi president, 1988. aastast auliige.
Parmasto oli Ameerika Mükoloogia Seltsi (aastast 1993) ja Poola Botaanika Seltsi (1995) auliige.
Aastatel 1993–1999 oli ta Rahvusvahelise Taimesüstemaatika Assotsiatsiooni Seente Komitee esimees.
1995–2001 kuulus Parmasto Eesti presidendi akadeemilisse nõukokku.
Ta oli Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi erakorraline vanemteadur ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadur.
Erast Parmasto valiti 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on uurinud seente liigiteket, fülogeneesi, ökoloogiat ning süstemaatikat.
Ta on publitseerinud hulgaliselt teaduskirjutisi, üle 100 populaarteadusliku ja ligi 200 publitsistlikku artiklit erinevates väljaannetes.
Publikatsioonid (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja Botaanika Instituut, "Biosüstemaatika teooria ja meetodid. Lühiõpik.", Tartu 1996, ISBN 9985-60-240-4
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1976 Karl Ernst von Baeri medal
- 1982 Eesti NSV riiklik preemia
- 1985 Eesti NSV teeneline teadlane
- 1994 ja 2002 EV teaduspreemia
- 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
- 2003 Tartu aukodanik
- 2008 Eerik Kumari looduskaitsepreemia
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Erasti abikaasa on mükoloog Ilmi Parmasto (neiupõlvenimi Maasik). Neil on tütar Mirjam Parmasto ja poeg Indrek Parmasto. Erast Parmastol on eelmisest abielust kolm last: kaks tütart, Anne Parmasto ja Tiina Parmasto; ning poeg Madis Parmasto.
Mälestusteraamat[muuda | muuda lähteteksti]
Erast Parmasto on avaldanud mälestusteraamatu "Ühe seenevana elupäevad" (Ilmamaa, Tartu 2010, 360 lk).
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Erast Parmasto Eesti Teadusinfosüsteemis
- Erast Parmasto, Hõlmikpuusündroomi sündroom, Üks kurblik lugu küünilisest demagoogiast, Sirp, 1. märts 1999
- Erast Parmasto saates "Kukul külas" 24. märtsil 2002, 1. osa, 2. osa
- Ulvar Käärt, Lugu sellest, kuidas Erast Parmastost sai Eesti esimene ja ainuke seenevana, Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2010
- Priit Simson, Erast Parmasto: kui kõiki seeni avastama hakatakse, on arstidel palju tööd, Eesti Päevaleht, 11. september 2010
- Suri seeneteadlane Erast Parmasto, ERR, 25. aprill 2012
- Suri seenevana Erast Parmasto
