Vene

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis Kiievi-Vene ja Vana-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat)

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimi. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed.

Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.

Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on Moskva, on Venemaa. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.

Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid.

Vene ladinakeelse nime Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt 12. sajandil Augsburgi aastaraamatutes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi barbarite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. Julius Caesar nimetas üht Gallia hõimu nimega Ruteni, aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas paavsti koostatud dokumentides.

Leedu Suurvürstiriik koosnes enne Poolaga liitumist (1569) kolmest põhilisest alast: Litwa, kus elasid valgevenelased, Žemaitija, kus elasid leedulased, ja Russ või Ruteenia, kus elasid ukrainlased. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak (Novogorodok), seejärel Vilnius.

Kiiev oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva suurvürstiriik ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimi Väike-Vene. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.

Ruś on poolakeelne nimetus, mis märgib Lublini uniooni järgselt Rzeczpospolitas Poola Krooni maade hulka, st Poola kuningriigile kuulunud idaslaavi alasid. Praegu kuulub enamus neist aladest Ukraina koosseisu.

Hõlmas Podlaasia, Ruśi, Belzi, Volõõnia, Podilski, Bratslavi, Kiievi ja Tšernigivi vojevoodkonna.

Teatud juhtudel vastab poola Ruś'ile eesti keeles "Vene". Näiteks on Ruś Biała "Valge-Vene" ja Ruś Czarna "Must-Vene".

Tartus sündinud keemik Carl Claus avastas 1844 ruteeniumi Uuralites kaevandatud plaatinamaagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.