Georg Philipp von Oettingen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Georg Philipp von Oettingen

Georg Philipp von Oettingen (10/22. november 1824 Visusti – 3/16. veebruar 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.

Georg von Oettingen õppis Tartu Ülikoolis algul ühe õppeaasta õigusteadust (1841–42) ja läks siis meditsiiniteaduskonda, kus õppis 184247. 1848 sai ta meditsiinidoktori kraadi. Kuni 1853. aastani Tartus ja Riias, seejärel jätkas teadustegevust välismaal Berliinis, Viinis, Pariisis, Londonis, Edinburghis ja Dublinis ning külastas Põhja-Ameerikat. Lühikest aega töötas ta arstina Peterburis.

1854 võeti ta tööle dotsendina Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna kirurgiakateedrisse. Alates 1855 oli ta erakorraline professor, alates 1857 korraline professor. 1856 sai ta ülikooli haigla peaarstiks. 185965 oli ta ülikooli prorektor, 1867–68 meditsiiniteaduskonna dekaan ja 186876 Tartu ülikooli rektor.

Vene-Türgi sõja ajal töötas ta Punase risti haiglas peaarstina. Pärast sõda oli ta 187891 Tartu linnapea.

Georg von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor ja silmakliiniku direktor. Enne teda käsitleti oftalmoloogiat kirurgia osana ja seda andsid kirurgia õppejõud. Teda peetakse maailma esimeseks arstiks, kes andis amüloidoosi põhjaliku kirjelduse.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Philipp von Oettingen oli maamarssali Alexander von Oettingeni poeg[1]. Tema vennad olid teoloog Alexander von Oettingen (1827–1905) ja füüsik Arthur von Oettingen (1836–1930).

Esimest korda abiellus ta 16. detsembril 1854 Marie von Seidlitziga (11. aprill 1832 Peterburi – 3. detsember 1903 Saksamaa, Baden, Obersasbach). Tema äi oli tõeline riiginõunik, professor, meditsiinidoktor ja audoktor Karl von Seidlitz, Väätsa, Unipiha ja Maeru mõisnik. Ämm Marie Weltzien kuulus vene aadlisse. Neile sündis poeg Wolfgang von Oettingen (1859–1943), kes oli kunstiajaloolane ning Weimaris asuvate Goethe riikliku muuseumi ning Goethe ja Schilleri arhiivi direktor. Georg von Oettingeni esimene abielu lõppes lahutusega.

Teist korda abiellus ta 14. juulil 1875 Tartus parunessi Dorothea von Wrangelliga (16. veebruar 1847 Tallinn – 4. märts 1916 Tallinn). Äi oli Ruilast pärit kindralleitnant parun Georg von Wrangell ja ämm oli Karoline von Schwebs. Teisest abielust sündis Herbert von Oettingen (1878–1946), kes oli Saksamaal pastor. Kui 1933 võtsid natsid üle Saksamaa evangeelse luterliku kiriku, oli Herbert nende seas, kes moodustas Usutunnistajate kiriku, mis oli kaudselt natsivastane ja mis polnud soosingus, aga mille liikmeid ka otseselt ei represseeritud.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Philipp von Oettingen
(1824–1916)
Alexander von Oettingen
(1798–1846)
Franz Georg von Oettingen
(1757–1832)
Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1786)
Helena Dorothea von Anrep (1726–1816)
Charlotte Ottilie von Buxhoeveden
(1780–1856)
Philipp Johann von Buxhoeveden (1748–1790)
Vabapreili Christina Beata von Maltitz (1751–1824)
Helene von Knorring (1794–1863) Peter von Knorring
(sünd. 1765)
Frommhold von Knorring (1721–1780)
Margarethe Elisabeth von Wistinghausen (1730–1801)
Charlotte von Baranoff
(sünd. 1774)
Christoph von Baranoff (suri 1818)
Helene von Helffreich

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Guido Samson von Himmelstiern (1865–1868)
Tartu ülikooli rektor
Georg Philipp von Oettingen

18681876
Järgnev:
Ottomar Meykov (1876–1881)
Eelnev:
Carl Victor Kupffer
Tartu linnapea
18981917
Järgnev:
Wilhelm Bock