1. jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, liigaastal 365 päeva. Juliuse kalendris 19. detsember (1901 –2099 ). Rooma kalendris jaanuari kalendid .
1573 – Paide piiramise käigus langes Ivan Julma lähim nõuandja, opritšnina rajaja Maljuta Skuratov
1871 – Tallinna Kaarli kirik õnnistati sisse[1] .
1897 – Saadjärve juures asutati esimene maaspordiselts[2] .
1906 – selle päeva hommikul toimus Läänemaal Velisel karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega[3] . Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus[3] .
1919 – Vabadussõda . Punaarmee pealetung Viru rindel , anastati Aegviidu .
1919 – Vabadussõda. Punaarmee pealetung Lõunarindel , vallutati Tõrva .
1924 – Rakvere mõis ja Rakvere Vallimägi ühendati Rakverega .
1927 – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti[4] .
1928 – rahareformiga tuli kasutusele Eesti kroon .
1929 – hakkas kehtima vanade mõõtühikute asemel meetermõõdustik [5] .
1933 – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000[1] . Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu[1] .
1933 – Iisaku kogudus heideti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust välja[6] .
1935 – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli , milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu . Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees[4] .
1937 – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus "[1] .
1938 – jõustus uus põhiseadus .
1938 – jõustus uus ülikoolide seadus, asutati Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tallinna Tehnikainstituut nimetati Tallinna Tehnikaülikooliks .
1938 – lõppes maa jagamine riigi maatagavarast Maaseaduse alusel.
1942 – Soomest saabus Tallinna 400 eesti sõjavangi, nende hulgas Kristjan Palusalu [7] .
1945 – Eestis elas 854 000 elanikku, millest eestlasi 831 000 ehk 97,3%.
1952 – tegevust alustas ENSV Riiklik Nukuteater .
1959 – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte[1] .
1961 – toimus rahareform, mille käigus 1947. aasta rahatähed vahetati välja kursiga 10 : 1[1] .
1971 – tegevust alustas Jõu Kesknõukogu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool [4] .
1979 – Eesti Televisioonis esilinastus telemängufilm "Siin me oleme ".[8]
1995 – kinnitati 18. juulil 1994 sõlmitud Baltimaade ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping.
1998 – murdmaasuusataja Kristina Šmigun murdis Otepääl rangluu , kui ta mootorsaaniga sõites kukkus vastu puud. See murd tegi küsitavaks tema osalemise Nagano taliolümpiamängudel [4] .
2011 – Eestis hakkas kehtima euro .
2014 – Elron võttis üle kõik Edelaraudtee rongiliinid Stadler FLIRT-i diiselrongidega.
Pikemalt artiklis Sündinud 1. jaanuaril
1431 – Aleksander VI , paavst
1449 – Lorenzo de' Medici , Firenze valitseja
1467 – Zygmunt I , Poola kuningas
1484 – Huldrych Zwingli , Šveitsi protestantlik usujuht
1618 – Bartolomé Esteban Murillo , hispaania maalikunstnik
1714 – Kristijonas Donelaitis , leedu luuletaja
1806 – Lionel Kieseritzky , baltisaksa päritolu maletaja
1823 – Sándor Petőfi , ungari luuletaja ja revolutsionäär
1854 – James George Frazer , šoti antropoloog
1863 – Pierre de Coubertin , kaasaegsete olümpiamängude algataja
1865 – Gustav Wulff-Õis , eesti luuletaja
1879 – Edward Morgan Forster , inglise kirjanik
1886 – Anna Altleis , eesti näitleja
1887 – Wilhelm Canaris , Saksamaa sõjaväelane
1887 – Dimitri Uznadze , gruusia psühholoog ja filosoof
1894 – Satyendranath Bose , India füüsik
1895 – Edgar Hoover , FBI direktor
1905 – Stanisław Mazur , Poola matemaatik
1909 – Stepan Bandera , ukraina rahvuslane
1912 – Aleksander Gavrilov , Eesti arst
1912 – Boriss Gnedenko , ukraina päritolu matemaatik
1912 – Kim Philby , spioon
1915 – Eduard Ertis , eesti kirjandusteadlane
1917 – Paul Kees , eesti pedagoogikateadlane
1919 – Daniil Granin , vene kirjanik
1919 – Jerome David Salinger , USA kirjanik
1920 – Ilmar Mikiver , eesti ajakirjanik ja kirjanik
1921 – Ilmar Torn , eesti graafik
1924 – Jacques Le Goff , prantsuse ajaloolane
1925 – Veniamin Basner , vene helilooja
1926 – Kalju Leht , eesti kirjandusloolane ja pedagoogikateadlane
1927 – Maurice Béjart , koreograaf
1927 – Karl Muru , eesti kirjandusloolane
1928 – Vello Viisimaa , eesti opereti- ja estraadinäitleja
1929 – Ustus Agur , eesti informaatik
1944 – Mati Unt , eesti kirjanik ja lavastaja
1946 – David Lynch , USA filmirežissöör
1948 – Pavel Gratšov , Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
1949 – Sirje Helme , eesti kunstiteadlane
1954 – Jevgeni Kogan , Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik
1956 – Christine Lagarde , Prantsusmaa poliitik
1957 – Urmas Arumäe , eesti advokaat
1959 – Kajar Pruul , eesti kirjandusloolane
1960 – Toomas Vitsut , Eesti poliitik
1967 – Riho-Bruno Bramanis , eesti käsipallur
1969 – Rauno Pehka , eesti korvpallur
Pikemalt artiklis Surnud 1. jaanuaril
0 379 – Basileios Suur , teoloog
1515 – Louis XII , Prantsusmaa kuningas
1748 – Johann Bernoulli , Šveitsi matemaatik
1782 – Johann Christian Bach , saksa helilooja
1894 – Heinrich Hertz , saksa füüsik
1953 – Hank Williams , ameerika kantrilaulja
1967 – Alfried Krupp von Bohlen und Halbach , saksa tööstur
1972 – Maurice Chevalier , prantsuse näitleja ja laulja
1995 – Eugene Paul Wigner , USA füüsik
1997 – Ustus Agur , eesti informaatik
2016 – Vilmos Zsigmond , Ungari päritolu USA filmioperaator
↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159
↑ 3,0 3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168
↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ 647. Meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seadus. , Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928
↑ V. Kuljuse "usulahk". Rahvaleht, 12. jaanuar 1933, nr 5, lk 4.
↑ Saabus 400 eestlast-sõjavangi. Eesti Sõna, 3. jaanuar 1942, nr. 1, lk 6.
↑ https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074
↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris . Tallinn: Kunst.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. jaanuar