Geoloogia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit maateaduste mõisteid

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjektiks on planeet Maa. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.

Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad. Seega ei kuulu atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku, siis tekkis vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järgi, mis panigi 20. sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele nimega Maa süsteemi teadus.

Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale. Kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta ja on sündinud teadusharu nimega planeetide geoloogia.

Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et geoloogid, uurides kivistisi, kivimeid, mineraale, setteid, isotoope jms, üritavad teada saada mineviku klimaatilisi tingimusi, elustikku ja selle arengut, mandrite asukohti ning omavahelist paiknemist jne.

Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt ajalooliseks ja dünaamiliseks geoloogiaks.

Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema paleogeograafiat, elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.

Geoloogia on väga interdistsiplinaarne teadus. Sõltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja häid teadmisi füüsikast, keemiast või bioloogiast.

Geoloogia on ka rakenduslikult tähtis teadus. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist, ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks, maavaraõpetus maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.

Geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.

Geoloogilised teadusharud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnastikud[muuda | redigeeri lähteteksti]