Euroopa

Allikas: Vikipeedia
Loodusgeograafiline Euroopa

Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtši nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.

Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust.

Liigendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast.

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tšehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima.

Siseveekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua.

Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli.

Peamine usund on kristlus.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.

Riigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Euroopa riigid

Euroopa jaotamine regioonideks[muuda | redigeeri lähteteksti]

ÜRO liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

ÜRO liigituse järgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Põhja-, Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa. Kesk-Euroopa ÜRO liigituses puudub.

Eesti kooliõpikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kooliõpikud ei ole Euroopa regioonideks jaotamisel järjepidevad. Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust. Kirjastuse Avita oma[1] eristab Euroopas Põhjamaad, Atlandi maad, Vahemere maad, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Taga-Euroopa. Regioonide piirid on õpikute autoritel paigutatud jooksma mööda riigipiire. Kirjastuse Koolibri õpiku[2] Euroopas on Põhja-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Vahe-Euroopa, Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Erinevalt eelmisest on Koolibri õpiku autorid välja toonud sisemisi erinevusi mitmes Euroopa riigis – Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia põhjapoolseid alasid peetakse lõunapoolsetest sedavõrd erinevateks, et paigutatakse teise regiooni.

Alljärgnevad kaardid näitavad Euroopa jagamist regioonideks Eestis taasiseseisvumisjärgselt ilmunud geograafia põhikooli õpikuis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kukk, K. 2004. Geograafia põhikoolile, 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Tallinn: Avita. lk. 91
  2. Pihlak, L.-K., Tõnisson, A. 2005. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Tallinn: Koolibri.
  3. Nilson, O., Tiits, H. 1993. Maateadus VII klassile, 2. osa. Tallinn: Koolibri.
  4. Keskpaik, A., Kokovkin, T., Kull, A., Milder, M., Sillam, E. 1993. Maailm ja inimene: Maateadus VIII klassile, 2. osa 1. vihik. Tallinn: Koolibri.
  5. Tõnisson, A., Pihel, P. 1999. Eesti ja Euroopa: Loodus- ja inimgeograafia 9. klassile. Tallinn: Koolibri.
  6. Kont, A., Rummo, T. 1999. Maa ja ilm: Geograafia 9. klassile. Tallinn:Avita.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]