Jüri Jaanson
| Jüri Jaanson | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Jüri Jaanson | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| XV Riigikogu liige | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Ametis | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ametisse asumise aeg 8. september 2024 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| XII, XIII ja XIV Riigikogu liige | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ametiaeg 2011–2023 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg |
14. oktoober 1965 Tartu, Eesti | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Erakond | Eesti Reformierakond (2011–) | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Abikaasa | Tatjana Jaanson (1991–2016) | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lapsed | 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Alma mater | Tartu Ülikool | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Elukutse | sõudja, poliitik | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tunnustus | Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg |
14. oktoober 1965  | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Medalid | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti endine sõudja, maailmameister, kahekordne olümpiahõbe ja poliitik, XV Riigikogu liige. Ta on olnud ka XII, XIII ja XIV Riigikogu liige.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanson lõpetas 1984. aastal Johann Köleri nimelise Viljandi 4. Keskkooli. Ta õppis 1984–1985 ja 1998–2000 Tartu Ülikoolis kehakultuuri ning lõpetas 2015. aastal Tartu Ülikooli Pärnu kolledži majandusteaduse erialal.[2][1]
Sõudjakarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanson hakkas 1977. aastal Viljandi spordikoolis tegelema suusatamisega. Sõudmist hakkas ta harrastama 1981. aastal Viljandis Anne Freimuthi õpilasena ning jätkas alates 1983. aastast Pärnus Mihkel Leppiku juhendamisel.[2]
Kuni 2004. aastani võistles Jaanson peamiselt ühepaadil. 2005. aastal kuulus ta Eesti paarisaeruliste neljapaadi koosseisu koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga. Alates 2007. aastast võistles ta Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil.[2][3]
Jaanson võitis sõudmise maailmameistrivõistlustelt viis medalit: ühe kuld-, ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit. 1990. aastal tuli ta Tasmaanias ühepaadil maailmameistriks.[4]
Olümpiamängudel võitis Jaanson kaks hõbemedalit: 2004. aastal Ateenas ühepaadil ja 2008. aastal Pekingis koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil.[5][6]
18. novembril 2010 teatas Jaanson sportlaskarjääri lõpetamisest.[7]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]30. novembril 2010 teatas Jaanson Reformierakonda astumisest ja kavatsusest kandideerida 2011. aasta Riigikogu valimistel.[7]
2011. aastal valiti Jaanson XII Riigikogu liikmeks. Ta kuulus ka XIII ja XIV Riigikogu koosseisu.[1] 2015. aasta Riigikogu valimistel sai ta valimisringkonnas nr 12 1328 häält ja osutus valituks ringkonnamandaadiga.[8][9]
2024. aasta 8. septembril asus Jaanson Siim Kallase ja tema asendusliikme Irina Talviste tagasiastumise järel XV Riigikogu liikmeks.[10] XV Riigikogus kuulub ta Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja keskkonnakomisjoni.[1][11]
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängudel
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 – Seouli olümpiamängudel meeste ühepaadil 8. koht[2]
- 1992 – Barcelona olümpiamängudel meeste ühepaadil 5. koht[2]
- 1996 – Atlanta olümpiamängudel meeste ühepaadil 18. koht[2]
- 2000 – Sydney olümpiamängudel meeste ühepaadil 6. koht[2]
- 2004 – Ateena olümpiamängudel meeste ühepaadil hõbemedal[5]
- 2008 – Pekingi olümpiamängudel paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedal[6]
Maailmameistrivõistlustel
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989 – Bledis ühepaadil pronksmedal[2]
- 1990 – Tasmaanias ühepaadil kuldmedal[4]
- 1995 – Tamperes ühepaadil hõbemedal[2]
- 2005 – Jaapanis koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga paarisaeruliste neljapaadil pronksmedal[2]
- 2007 – Münchenis koos Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil pronksmedal[2]
Euroopa meistrivõistlustel
[muuda | muuda lähteteksti]- 2008 – Marathonis koos Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä ja Allar Rajaga paarisaeruliste neljapaadil kuldmedal[2]
Maailma karikasari
[muuda | muuda lähteteksti]Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990, 1995 ja 2004 – aasta meessportlane[13]
- 1996 – Eesti lipu kandja Atlanta olümpiamängude avatseremoonial[2]
- 2001 – Pärnu vapimärk[1]
- 2004 – aasta kodanik[7]
- 2004 – Pärnu aasta mees[2]
- 2005 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk[14]
- 2005 – ROKi aastaauhind "Sport ja aus mäng"[1]
- 2005 – Eesti Vabariigi spordipreemia hõbemedali võitmise eest sõudmises 2004. aasta Ateena olümpiamängudel[2]
- 2005 – Pärnumaa vapimärk[1]
- 2006 – Eesti Vabariigi spordipreemia koos Andrei Jämsä, Leonid Gulovi ja Tõnu Endreksoniga 2005. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedali eest[2]
- 2007 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk[2]
- 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia koos Tõnu Endreksoniga 2007. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedali eest[2]
- 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks.[2]
- 2009 – Eesti Vabariigi spordipreemia koos Tõnu Endreksoniga 2008. aasta Pekingi olümpiamängude hõbemedali eest[2]
- 2009 – Pärnu aukodanik[1]
- 2010 – Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi aukiri sportliku koostöö arendamise eest Venemaaga[15]
- 2011 – Rahvusvahelise Sõudeliidu presidendi Thomas Kelleri medal[2]
- 2021 – Eesti Spordi Kuulsuste Halli liige[16]
- 2023 – Eesti Olümpiakomitee auliige[17]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanson on 192 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 92 kg.[2] Ta oli aastatel 1991–2016 abielus sõudetreener Tatjana Jaansoniga. Neil on kaks tütart.[2][1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Jüri Jaanson". Riigikogu. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Biograafia ESBL-is
- ↑ "Jueri Jaanson". World Rowing. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 "MEENUTUS | Jüri Jaanson tuli 30 aastat tagasi maailmameistriks". ERR Sport. 3. november 2020. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 "Ateena 2004". Eesti Olümpiakomitee. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 "Peking 2008". Eesti Olümpiakomitee. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 3 "Sõudelegend Jüri Jaanson astus Reformierakonda". ERR. 30. november 2010. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Detailne hääletamistulemus. Valimisringkond nr 12". Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Omandatud mandaadid". Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks". Riigikogu. 7. september 2024. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Keskkonnakomisjon". Riigikogu. Vaadatud 6. juulil 2026.
- 1 2 "Täna 25 aastat tagasi: Jüri Jaanson tuli esimest korda MK-üldvõitjaks". ERR Sport. 15. juuli 2015. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Varasemad aastad". Spordiaasta tähed. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Jüri Jaanson sai esmaspäeval Venemaa presidendi aukirja". ERR Sport. 19. oktoober 2010. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Spordimuuseum kaasab spordihuvilisi kuulsuste halli liikmete valimisel". ERR Sport. 23. november 2022. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Auliikmed". Eesti Olümpiakomitee. Vaadatud 6. juulil 2026.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jüri Jaanson |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jüri Jaanson |