Mahtra sõda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloosündmusest; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Mahtra sõda (täpsustus).

Mahtra sõda
Toimumisaeg 14. juuni 1858 (ukj)
Toimumiskoht Mahtra, Juuru khk, Eesti
Tulemus Rahutused suruti maha
Osalised
Eesti talupojad Vene soldatid
Jõudude suurus
700–800 meest 50+2 meest
Kaotused
Langenud 10
üles poos 1
uputas 1
Langenud 1
Haavatud 13

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858. aastal ajaloolisel Harjumaal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmuste käik[muuda | muuda lähteteksti]

Atla-Eeru kõrtsihoone
Evald Okas, "Mahtra sõda", 1958. Eesti Kunstimuuseum
  • 7. juunil (vkj 26. mail) kohtusid Mahtra taluperemehed mõisnik Konstantin von Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost.
  • 11. juuniks (vkj 30. maiks) kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 11. juuni hommikuks Mahtrasse. Sõnnikuvedu, üks abitegudest, pidi algama alles 14. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda" – Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama.
  • 12. juunil (vkj 31. mail), laupäeval toodi Mahtrasse pool roodu – 50 soldatit koos kapten Johann Bogutski ja lipniku Alexander von Laiminguga. Kõik talumehed kamandati esmaspäevaks mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Ent siis otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi 700–800 meest Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnast.[1]
  • 14. juunil (vkj 2. juunil), esmaspäeva varahommikul kogunesid arvukad talumeeste salgad Atla-Eeru kõrtsi, kust koos suunduti Mahtrasse. Mõisaõuele jõudnud piirasid teivastega relvastunud talupojad soldatid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Soldatitelt hakati relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Kui vägilasekasvu Kaiu mõisa teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi, anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa.
  • Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek.[2]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Leppo Mikko, "Mahtra sõda", 1959. Eesti Kunstimuuseum
Mahtra sõdalased Prits Lang ja Pärend Eilemann 1890. aastatel.Foto: Heinrich Tiidermann (ERM Fk 147:38)

Langenud ja haavatud[muuda | muuda lähteteksti]

Talupoegadest langesid seitse meest: Mart Methusalem (Juurust), Mihkel Pent (Kaiust), Mihkel Tein (Mahtrast), Jüri Tork (Purilast), Jüri Tulp (Maidlast), Kustas Vatter (Kaiust) ja Pären Vilson (Kaiust). Haavadesse surid kolm meest: Kaarel Kabok (Atlast), Jaan Livonka (Juurust) ja Hans Richmann (Maidlast). Kaks meest mõistsid karistuse kartuses ise enda üle kohut: Jaan Kroon (Maidlast), poos end üles ja Jüri Sild, uputas end jõkke. Sõjas langenud maeti Juuru vanale kalmistule. Karistussalgast sai surma kapten Johann Bogutski ja 13 soldatit said haavata.[2]

Karistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks.

22. veebruar (vkj 10. veebruaril) 1859 viidi karistus Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel täide. Karimad karistused said Ado Andrei Mahtra mõisast ja Peeter Olander Kaiu mõisast, kumbki 1000 hoopi läbi kadalippu, koos kõigi seisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd ja seejärel saatmine asumisele Siberisse. Mahtra vallatalitajale Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu, koos kõigi seisuslike õiguste kaotamisega ja Siberisse asumisele. Kokku määrati peksmine kadalipu läbi 41 mehele. 17 meest jäid vangistusse või loeti vangistuses oldud aeg piisavaks karistuseks. Seitse meest vabastati süüdistustest.[3] Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist hukkusid juba mässu ajal ja kolmas sooritas enesetapu.[4] Karistuskoht sai rahvasuus tuntuks kui Verepõld.

Sõjakahjud[muuda | muuda lähteteksti]

8. juuniks (vkj 27. maiks) 1860 oli Mahtra sündmuste läbi saadud kahjudena üles antud 12 358,27 rubla, sealhulgas kroonu kahjud (sõidu- ja päevarahad, uurimismaterjalide tõlkimine vene keelde) 2008,58 rubla, Eestimaa rüütelkonna kahjud (sõjaväe toitlustamise kulud) 2300,79 rubla, ametlike isikute kahjud (Mahtras kaduma läinud käerauad 39,42 rubla väärtuses, major Alexander von Laimingi Mahtras kadumaläinud asjad 300 hõberubla väärtuses, veltveebel Vassiljevi ülemuse käes hoiul olnud raha jne) 436,57 rubla, eraisikute kahjud (valitseja Rosenberg 1178 rubla, tema ema 146 rubla, mõisnik von Helffreich 6000 rubla jne) 7580 rubla.

Süüdimõistetud ja Mahtras viibinud talupoegade vara väärtus oli kokku 362 hõberubla. Kahjusid ei nõutud tõenäoliselt kunagi sisse, kuna see oleks uusi rahutusi põhjustanud, kohtu all olnuist olid paljud ära surnud või Siberisse saadetud[5].

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

"Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!" Jaan Tõnisson, eesti riigitegelane. [viide?]

"Mitte eesti taluperemehed, vaid moonakad olid need, kes põletasid ja riisusid ning tegid "Mahtra sõja", võtsid osa 1905. aasta revolutsioonist, märatsesid 1917. aasta revolutsiooni päevil, läksid punaväkke, kuulutasid parunid ja "hallparunid" (s. o. eesti suurtalunikud) lindpriiks, mõrvasid kaaseestlasi Tartus ja Rakveres, osalistusid 1924. aasta mässukatses, olid 1940/41. aasta Nõukogude Vene revolutsiooni ja riigipöörde käsilasteks rahvuslike eestlaste mõrvamises, ja eriti küüditamisel. ... Meie marksistide poolt koostatud ajalugudes on eesti rahvale külge poogitud "pärisorjus", mida pole kunagi olnud, aga moonakate-sulaste märatsemisi esitatakse ajaloolise tähtsusega kangelastegudena! Tõelisuses eesti proletaarliku pööbli jälgid teod on roimad, kuritegelikud nähted. Nende koht pole Eesti ajaloos. Need on vaid kahetsemisväärsed, taunitavad episoodid ja häbiks meie rahvale ja ajaloole." Edgar V. Saks. Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts. Montreal, 1979. Lk. 96.

Aastapäevad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mahtra sõja ausammas.
    1933 – 75. aastapäev: avati Mahtra sõja mälestussammas.
  • 1958 – 100. aastapäev: Juurus valmis kultuurimaja, kus avati muuseumituba. Mahtra Talurahvamuuseum avati 1970. aastal.
  • Toimus vabaõhuetendus "Mahtra Sõda". Ilmar Tammuri lavastus.
  • 1983 – 125. aastapäev: Juurus valmis koolimaja juurdeehitis.
  • 1998 – 140. aastapäev: Mahtra sõjaväljal etendati Harrastusteatrite Liidu suurlavastust "Mahtra sõda".
  • 2008 – 150. aastapäev: kahe päevaga kanti katkematult ette terve E. Vilde romaan "Mahtra sõda".

Mahtra sõda Eesti kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Mahtra sõda 1902 Vilde

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Mahtra küla, mõis ja sõda: Enne sõda.".
  2. 2,0 2,1 "Mahtra küla, mõis ja sõda: 2. juuni.".
  3. Kindral Ulrich. "Trahwid, mis Suur Keisri herra, kindral-kubernöri-herra arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal Mahtra mõisas sündinud.". Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk. 9-10.. Vaadatud 10.05.2020.
  4. Kindral Ulrich: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 4
  5. Konstantin Lepp. Mahtra sõda 2. juunil 1858. Vaba Maa, 2. juuli 1933, nr. 152, lk. 9.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "3nI7P" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "i0Qdp" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johannes Reinthal "Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul" Tallinn: Rahvaülikool, 1923
  • Juhan Kahk "1858. aasta talurahvarahutused Eestis: Mahtra sõda" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
  • "Mahtra sõda" (album) Koostanud Juhan Kahk, Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]