Kindralmajor
Kindralmajor on sõjaväeline auaste, mis on brigaadikindralist (paljudes riikides, sealhulgas Eestis enne 1940. aastat, kolonelist) kõrgem ja kindralleitnandist madalam. Mereväes vastab sellele kontradmirali ja tsiviilteenistuses tegeliku riiginõuniku auaste.
Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.
Sisukord
Kindralmajori auastme pärast 1991. aastat saanud Eesti kaitseväelased[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksander Einseln (17. juuni 1993; praegu kindral)
- Johannes Kert (4. juuni 1997; praegu kindralleitnant)
- Ants Laaneots (19. juuni 1998; praegu kindral)
- Riho Terras (18. veebruaril 2013; praegu kindralleitnant)
- Harry Hein – ülendati kindralmajoriks kaitseväe juhataja ettepanekul 26. märtsil 2004
- Teo Krüüner – ülendati kindralmajoriks kaitseväe juhataja ettepanekul 20. juulil 2004
- Vello Loemaa – ülendati kindralmajoriks kaitseväe juhataja ettepanekul 15. juunil 2010
- Neeme Väli - ülendati kindralmajoriks kaitseväe juhataja ettepanekul 21. märtsil 2012
Enne 1940. aastat kindralmajori auastme saanud Eesti sõjaväelased ja kaitseväelased[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksander Tõnisson VR I/1 (12. märts 1918)
- Ernst Põdder VR I/1 (12. märts 1918)
- Andres Larka VR I/1 (12. märts 1918)
- Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (20. jaanuar 1919; ülendatud kindralleitnandiks 26. märtsil 1920 ja kindraliks 24. veebruaril 1939)
- Jaan Soots VR I/1 (17. september 1919)
- Otto Heinze VR I/2 ja II/2 (13. veebruar 1920)
- Aleksander Silberg (2. märts 1920)
- Dimitri Lebedev (1. jaanuar 1921)
- Paul Lill VI I/2 (2. detsember 1921; ülendatud kindralleitnandiks 24. veebruaril 1938)
- Werner Zoege von Manteuffel VR I/2 (med., 10. juuni 1921)
- Aleksander Paldrok VR I/2 (med., 10. juuni 1921)
- Ludvig Puusepp (med., 29. juuni 1921)
- Johan Unt VR I/2 ja III/2 (24. veebruar 1922)
- Arthur Lossmann VR I/2 (med., 24. veebruar 1922)
- Juhan Tõrvand (24. veebruar 1925)
- Nikolai Reek VR I/2, II/2 ja II/3 (24. veebruar 1926; ülendatud kindralleitnandiks 24. veebruaril 1938)
- Gustav Kunnos (jur., 24. veebruar 1926; oli ülendatud varem kindralmajoriks Aleksandr Koltšaki poolt 16. mail 1919)
- Gustav Jonson VR II/2 ja I/3 (24. veebruar 1928)
- Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (24. veebruar 1928)
- Tõnis Rotberg VR I/2 (24. veebruar 1928)
- Ants Kurvits VR I/2 (24. veebruar 1932)
- Rudolf Reimann VR I/1 (24. veebruar 1932)
- Hans Leesment VR III/2 (med., 24. veebruar 1933)
- Herbert Brede VR I/2 (24. veebruar 1935)
- Jaan Kruus VR II/3 (24. veebruar 1936)
- Aleksander Pulk VR I/2 (24. veebruar 1937)
- Otto Sternbeck VR I/2 (24. veebruar 1937)
- Voldemar Rieberg (24. veebruar 1937)
- Hugo Kauler VR I/2 (24. veebruar 1937)
- Martin Jervan VR I/2 (med., 24. veebruar 1937)
- Nikolai Helk (jur., 24. veebruar 1937)
- August Traksmaa VR I/3 ja II/3 (24. veebruar 1939)
- Aleksander Jaakson VR I/3 (24. veebruar 1940)
- Richard Tomberg (24. veebruar 1940)
- August Kasekamp VR II/3 (24. veebruar 1940)
Portugal[muuda | muuda lähteteksti]
Portugalis kasutati küll mereväes kontradmirali auastet (contra-almirante), aga väljaspool mereväge kasutati kaua aega brigadiri auastet. Kindralmajori auaste eksisteeris üksnes lühikest aega 1862–64. Alles 1999 loodi Portugalis uuesti kindralmajori auaste.
Prantsusmaa[muuda | muuda lähteteksti]
Prantsusmaal ei ole major général auaste, vaid ametikoht, mis antakse kindralitele, tavaliselt armeekorpusekindrali (Général de corps d'armée) auastmes olevale isikule. Prantsusmaa sõjaväes on viis kindralmajorit: armeede kindralmajor (peastaabi ülem), maaväe kindralmajor, mereväe kindralmajor, õhuväe kindralmajor ja sandarmeeria kindralmajor. Kindralmajori ametikoht on madalam kui sõjaväe ülemjuhataja ametikoht, mis tavaliselt kuulub armeekindrali auastmes isikule.
Saksa DV[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa DV-s oli kindralmajor kindralitest kõige madalam auaste. Sellest kõrgemad auastmed olid kindralleitnant, kindralooberst, armeekindral ja lõpuks Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, kuigi viimast mitte kunagi kellelegi ei omistatud.
