Kindralmajor

Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist. Mereväes vastab sellele kontradmirali auaste.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikide maaväes, merejalaväes ja õhuväes on kindralmajori auaste (Major General) (kahetärnikindral) neljast kindrali järgust teine. Väeliikide (armee, merejalavägi, õhuvägi) kindralid atesteerivad nende all teenivad brigaadikindraleid ning koostavad nimekirja ohvitseridest, keda nad soovitavad kindralmajoriks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse vastava väeliigi ministrile (armees armeeminister, merejalaväes mereväeminister ning õhuväes õhuväeminister) ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle presidendile. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja väeliigi ministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama senat enamushääletusega.

Kindralmajorid teenivad peamiselt diviisiülemana, kindralleitnantide asekindralina, neljatärnikindralite staabiülemana ning Rahvuskaardis nende osariigi kindraladjutandina.

Kindralmajori auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 35 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani.

Eesti

Aastatel 1918−1940 oli kindralmajori auaste Eesti kaitseväes kõrgem kolonelist ja madalam kindralleitnandist; mereväes vastas sellele kontradmirali auaste. Iseseisvuse taastamise järgselt 1991. aastal kehtestati samasugune alluvuskorraldus, kuid pärast brigaadikindrali auastme loomist on kindralmajor sellest kõrgem.

1918−1940

Kaitsevägi

• 12.03.1918 Aleksander Tõnisson (1875−1941)
• 12.03.1918 Ernst-Johannes Põdder (1879−1932)
• 12.03.1918 Andres Larka (1879−1943)
• 20.01.1919 Johan Laidoner (1884−1953) (ülendati kindralleitnandiks 26.03.1920 ja kindraliks 24.02.1939)
• 17.09.1919 Jaan Soots (1880−1942)
• 13.02.1920 Otto Heinze (1877−1968)
• 02.03.1920 Aleksander Heinrich Johann Silberg (1869−1926)
• 01.01.1921 Dmitri Kapitonovitš Lebedev (1872−1935)
• 02.12.1921 Paul Adolf Lill (1882−1942) (ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938)
• 14.02.1922 Johan Unt (1876−1930)
• 24.02.1925 Juhan Tõrvand (1883−1942)
• 24.02.1926 Nikolai Reek (1890−1942) (ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938)
• 24.02.1928 Gustav Jonson (1880−1942)
• 24.02.1928 Johannes Orasmaa (a-ni 1935 Johannes Roska) (1890−1943)
• 24.02.1928 Tõnis Rotberg (1882−1953)
• 24.02.1932 Ants Kurvits (a-ni 1936 Hans Kurvits) (1887−1943)
• 24.02.1935 Herbert Brede (1888−1942)
• 24.02.1936 Jaan Kruus (1884−1942)
• 24.02.1937 Aleksander-Voldemar Pulk (1886−1942)
• 24.02.1937 Otto Sternbeck (1884−1941)
• 24.02.1937 Voldemar Viktor Rieberg (1886−1952)
• 24.02.1937 Hugo Eduard Kauler (1893−1942)
• 24.02.1939 August Hans Traksmaa (1893−1942)
• 24.02.1940 Aleksander Jaakson (1892−1942)
• 24.02.1940 Richard Tomberg (1897−1982)
• 24.02.1940 August Kasekamp (1889−1942)

Kindralmajor-meedikud

• 10.06.1921 Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel (1857−1926)
• 10.06.1921 Aleksander Paldrok (a-ni 1936 Paldrock) (1871−1944)
• 29.06.1921 Ludvig Puusepp (1875−1942)
• 24.02.1922 Artur Lossmann (a-ni 1923 Arthur-Aleksander Lossmann) (1877−1972)
• 24.02.1933 Hans Leesment (1873−1944)
• 24.02.1937 Martin Volmer Jervan (1891−1942)

Kindralmajor-juristid

• 24.02.1926 Gustav Kunnos (1878−1926) (ülendati varem 16.05.1919 kindralmajoriks Aleksandr Koltšaki poolt)
• 24.02.1937 Nikolai Helk (1886−1941)

Kindralmajor-intendant

• 24.02.1932 Rudolf Johannes Reimann (1884−1946)

Alates 1991

Eesti kaitseväe kindralmajori õlak

• 17.06.1993 Aleksander Einseln (1931–2017) (ülendati kindralleitnandiks 22.06.1995 ja kindraliks 03.12.1995)
• 04.06.1997 Johannes Kert (sündinud 1959) (ülendati kindralleitnandiks 19.06.1998)
• 19.06.1998 Ants Laaneots (sündinud 1948) (ülendati kindralleitnandiks 18.02.2008 ja kindraliks 21.06.2011)
• 26.03.2004 Harry Hein (sündinud 1945)
• 20.07.2004 Teo Krüüner (sündinud 1943)
• 15.06.2010 Vello Loemaa (sündinud 1951)
• 21.03.2012 Neeme Väli (sündinud 1965)
• 18.02.2013 Riho Terras (sündinud 1967) (ülendati kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017)
• 01.06.2016 Valeri Saar (sündinud 1955)
• 08.05.2017 Meelis Kiili (sündinud 1965)
• 14.02.2018 Martin Herem (sündinud 1973)
• 14.02.2018 Indrek Sirel (sündinud 1970)

Leedu

Kindralmajor (leedu keeles generolas majoras) on Leedu kaitseväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigados generolas) ja kõrgem kindralleitnandi (generolas leitenantas) auaste. Leedu mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.

Alates 1991

• 1993 Jonas Andriškevičius (sündinud 1944)
• 2001 Jonas Kronkaitis (sündinud 1935)
• 2004 Valdas Tutkus (sündinud 1960) (ülendati kindralleitnandiks 2007)
• 2007 Vitalijus Vaikšnoras (sündinud 1961)
• 2009 Arvydas Pocius (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnandiks 2011)
• 2010 Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) (ülendati kindralleitnandiks 2015)
• 2011 Edvardas Mažeikis (sündinud 1961)
• 2012 Almantas Leika (sündinud 1968)
• 2018 Valdemaras Rupšys (sündinud 1967) (ülendati kindralleitnandiks 2019)
• 2019 Gintautas Zenkevičius (sündinud 1962)

Läti

Läti kindralmajori õlak

Kindralmajor (läti keeles ģenerālmajors) on Läti maaväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigādes ģenerālis) ja kõrgem kindralleitnandi (ģenerālleitnants) auaste. Läti mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.

Alates 1991

• 2008 Juris Maklakovs (sündinud 1964)
• 2010 Raimonds Graube (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnandiks 2012)
• 2014 Andis Dilāns (sündinud 1970)
• 2014 Juris Zeibārts (sündinud 1959)
• 2016 Leonīds Kalniņš (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnandiks 2017)
• 2018 Ivo Mogiļnijs (sündinud 1968)

Nõukogude Liit

Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.

Portugal

Portugalis kasutati küll mereväes kontradmirali auastet (contra-almirante), aga väljaspool mereväge kasutati kaua aega brigadiri auastet. Kindralmajori auaste eksisteeris üksnes lühikest aega 1862–1864. Alles 1999. aastal loodi Portugalis uuesti kindralmajori auaste.

Prantsusmaa

Prantsusmaal ei ole major général auaste, vaid ametikoht, mis antakse kindralitele, tavaliselt armeekorpusekindrali (général de corps d'armée) auastmes olevale isikule. Prantsusmaa sõjaväes on viis kindralmajorit: armeede kindralmajor (peastaabi ülem), maaväe kindralmajor, mereväe kindralmajor, õhuväe kindralmajor ja sandarmeeria kindralmajor. Kindralmajori ametikoht on madalam kui sõjaväe ülemjuhataja ametikoht, mis tavaliselt kuulub armeekindrali auastmes isikule.

Saksa DV

Saksa DV-s oli kindralmajor kindralitest kõige madalam auaste. Sellest kõrgemad auastmed olid kindralleitnant, kindralooberst, armeekindral ja lõpuks Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, kuigi viimast ei antud mitte kunagi kellelegi.