Kindralmajor

Eesti kaitseväe kindralmajori õlak

Kindralmajor on sõjaväeline auaste, mis on brigaadikindralist (Eestis enne 1940. aastat, kolonelist) kõrgem ja kindralleitnandist madalam. Mereväes vastab sellele kontradmirali ja tsiviilteenistuses tegeliku riiginõuniku auaste.

Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.

Eesti

Kindralmajori auastme pärast 1991. aastat saanud Eesti kaitseväelased

• 17.06.1993 Aleksander Einseln (1931–2017) (ülendati kindralleitnandiks 22.06.1995 ja kindraliks 03.12.1995)
• 04.06.1997 Johannes Kert (sündinud 1959) (ülendati kindralleitnandiks 19.06.1998)
• 19.06.1998 Ants Laaneots (sündinud 1948) (ülendati kindralleitnandiks 18.02.2008 ja kindraliks 21.06.2011)
• 26.03.2004 Harry Hein (sündinud 1945)
• 20.07.2004 Teo Krüüner (sündinud 1943)
• 15.06.2010 Vello Loemaa (sündinud 1951)
• 21.03.2012 Neeme Väli (sündinud 1965)
• 18.02.2013 Riho Terras (sündinud 1967) (ülendati kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017)
• 01.06.2016 Valeri Saar (sündinud 1955)
• 08.05.2017 Meelis Kiili (sündinud 1965)

Enne 1940. aastat kindralmajori auastme saanud Eesti sõjaväelased ja kaitseväelased

• Aleksander Tõnisson VR I/1 (12. märts 1918)
• Ernst Põdder VR I/1 (12. märts 1918)
• Andres Larka VR I/1 (12. märts 1918)
• Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (20. jaanuar 1919; ülendatud kindralleitnandiks 26. märtsil 1920 ja kindraliks 24. veebruaril 1939)
• Jaan Soots VR I/1 (17. september 1919)
• Otto Heinze VR I/2 ja II/2 (13. veebruar 1920)
• Aleksander Silberg (2. märts 1920)
• Dimitri Lebedev (1. jaanuar 1921)
• Paul Lill VI I/2 (2. detsember 1921; ülendatud kindralleitnandiks 24. veebruaril 1938)
• Werner Zoege von Manteuffel VR I/2 (med., 10. juuni 1921)
• Aleksander Paldrok VR I/2 (med., 10. juuni 1921)
• Ludvig Puusepp (med., 29. juuni 1921)
• Johan Unt VR I/2 ja III/2 (24. veebruar 1922)
• Arthur Lossmann VR I/2 (med., 24. veebruar 1922)
• Juhan Tõrvand (24. veebruar 1925)
• Nikolai Reek VR I/2, II/2 ja II/3 (24. veebruar 1926; ülendatud kindralleitnandiks 24. veebruaril 1938)
• Gustav Kunnos (jur., 24. veebruar 1926; oli ülendatud varem kindralmajoriks Aleksandr Koltšaki poolt 16. mail 1919)
• Gustav Jonson VR II/2 ja I/3 (24. veebruar 1928)
• Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (24. veebruar 1928)
• Tõnis Rotberg VR I/2 (24. veebruar 1928)
• Ants Kurvits VR I/2 (24. veebruar 1932)
• Rudolf Reimann VR I/1 (24. veebruar 1932)
• Hans Leesment VR III/2 (med., 24. veebruar 1933)
• Herbert Brede VR I/2 (24. veebruar 1935)
• Jaan Kruus VR II/3 (24. veebruar 1936)
• Aleksander Pulk VR I/2 (24. veebruar 1937)
• Otto Sternbeck VR I/2 (24. veebruar 1937)
• Voldemar Rieberg (24. veebruar 1937)
• Hugo Kauler VR I/2 (24. veebruar 1937)
• Martin Jervan VR I/2 (med., 24. veebruar 1937)
• Nikolai Helk (jur., 24. veebruar 1937)
• August Traksmaa VR I/3 ja II/3 (24. veebruar 1939)
• Aleksander Jaakson VR I/3 (24. veebruar 1940)
• Richard Tomberg (24. veebruar 1940)
• August Kasekamp VR II/3 (24. veebruar 1940)

Läti

Kindralmajor (läti k Ģenerālmajors) on Läti maaväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (Brigādes ģenerālis) ja kõrgem kindralleitnandi (Ģenerālleitnants) auaste. Läti mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.

Kindralmajori auastme saanud Läti kaitseväelased

• 2008 Juris Maklakovs (sündinud 1964)
• 2010 Raimonds Graube (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnadiks 2012)
• 2014 Andis Dilāns (sündinud 1970)
• 201.. Juris Zeibārts (sündinud 1959)
• 2016 Leonīds Kalniņš (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnadiks 2017)

Leedu

Kindralmajor (leedu k Generolas majoras) on Leedu kaitseväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (Brigados generolas) ja kõrgem kindralleitnandi (Generolas leitenantas) auaste. Leedu mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.

Kindralmajori auastme saanud Leedu kaitseväelased

• 1993 Jonas Andriškevičius (sündinud 1944)
• 2001 Jonas Kronkaitis (sündinud 1935)
• 2004 Valdas Tutkus (sündinud 1960) (ülendati kindralleitnandiks 2007)
• 2007 Vitalijus Vaikšnoras (sündinud 1961)
• 2009 Arvydas Pocius (sündinud 1957) (ülendati kindralleitnadiks 2011)
• 2010 Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) (ülendati kindralleitnandiks 2015)
• 2011 Edvardas Mažeikis (sündinud 1961)
• 2012 Almantas Leika (sündinud 1968)

Portugal

Portugalis kasutati küll mereväes kontradmirali auastet (contra-almirante), aga väljaspool mereväge kasutati kaua aega brigadiri auastet. Kindralmajori auaste eksisteeris üksnes lühikest aega 1862–64. Alles 1999 loodi Portugalis uuesti kindralmajori auaste.

Prantsusmaa

Prantsusmaal ei ole major général auaste, vaid ametikoht, mis antakse kindralitele, tavaliselt armeekorpusekindrali (Général de corps d'armée) auastmes olevale isikule. Prantsusmaa sõjaväes on viis kindralmajorit: armeede kindralmajor (peastaabi ülem), maaväe kindralmajor, mereväe kindralmajor, õhuväe kindralmajor ja sandarmeeria kindralmajor. Kindralmajori ametikoht on madalam kui sõjaväe ülemjuhataja ametikoht, mis tavaliselt kuulub armeekindrali auastmes isikule.

Saksa DV

Saksa DV-s oli kindralmajor kindralitest kõige madalam auaste. Sellest kõrgemad auastmed olid kindralleitnant, kindralooberst, armeekindral ja lõpuks Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, kuigi viimast mitte kunagi kellelegi ei omistatud.

0v · a · r0Maa- ja õhuväe auastmed Eestis

Kõrgemad ohvitserid	kindral – kindralleitnant – kindralmajor – brigaadikindral
Vanemohvitserid	kolonel – kolonelleitnant – major
Nooremohvitserid	kapten – leitnant – nooremleitnant – lipnik
Vanemallohvitserid	ülemveebel – staabiveebel – vanemveebel – veebel – nooremveebel
Nooremallohvitserid	vanemseersant – seersant – nooremseersant
Sõdurid	kapral – reamees