Elva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Elva
Apteegihoone-elamu Elvas Kesk 35.jpg
Apteegihoone-elamu, Kesk tn 35
Pindala 9,9 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5698 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1586[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 14′ N, 26° 25′ E
Elva (Eesti)
Elva

Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.

Elva linn liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus linna naabervaldadega Elva vallaks.

Linna kirdeossa jääb Peedu ja idaossa Mahlamäe linnajagu. Lõunas külgneb linn Käärdi alevikuga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemeresoome keelte uurija Lauri Kettunen pidas linna nime allikaks Elva jõge, mille nime on täheldatud juba 1638. aastal kujul Helwejegge. Jõe nime seostas ta omakorda Otepää lähedal asetsenud Elva-nimelise külaga (täheldatud 1839. aastal kirjapildis Elwa). Algset nime oletas Kettunen tulenevat täheldamata isikunimest *Elev(a), mida ta seostas sõnaga elevil.[4] "Eesti kohanimeraamat" peab võimalikuks ka nime tuletamist sõnast helves.

Põhjendamatuks peetakse Elva nime päritolu seletamist rootsi või gruusia keele kaudu.[4] Rootsi päritolu aluseks olevat sõna elva, mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse 19. sajandi lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn.[5] Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad leiud asustusest Elva aladel pärinevad Peedu Kerikmäelt. 1790. aastast on teateid Uderna postijaamast. Suurem asula hakkas kujunema pärast TartuRiia raudtee ehitamist ja Elva raudteejaama avamist 1889. Varem kuulusid Elva maad Uderna, Meeri ja Konguta mõisale.

Sellest ajast on Elvast kujunenud puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: Verevi ja Arbi järv, samuti linna läbiv Elva jõgi. Linna piiril paiknevad Vaikne järv ning Pulga oja paisjärv. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist.[5]

Aleviks nimetati Elva 1923. aastal, 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega[6] sai Elva kolmanda astme linnaks.

13. detsembril 1939 valis uus linnavolikogu Elva linnavanemaks, häältega 7 poolt ja 5 vastu, ainsa kandidaadina üles seatud Jaan Ungvere ja määras tema palgaks 70 krooni kuus.[7]

10. juulil 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud olid lahkunud, anti Elva postkontoris välja niinimetatud Elva margid – järele jäänud Nõukogude Liidu postmarkidele löödi kummitempliga "Eesti Post". Need margid on praegu väga haruldased, aga neid on ka palju võltsitud. Elva margid kehtisid–15. augustini, erandjuhtudel kuni 22. septembrini 1941.

Aastatel 19501962 oli Elva linn Elva rajooni keskus.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Endine Elva lipp koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Endisel Elva vapil on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve (Verevi ja Arbi).

Elva tunnusmuusika on fraas Aleksander Lätte laulust "Kuldrannake", mille sõnad kirjutas Elva kandist pärit luuletaja Ado Reinvald.[8] 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis "Tule ja naudi!".[9] 2008. aastal valiti tunnuslauseks "Hoiame üksteist!".[10]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Elva vallavalitsuse hoone
Elva laululava Arbi järve kaldal

Elvas on elanud rida Eesti kirjanikke, näiteks Aino Kallas, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, Jim Ollinovski, Keiti Vilms ja Ain Kaalep, samuti näitleja Leopold Hansen, keeleteadlane Johannes Silvet ja kunstnik Eduard Kutsar. Oma elu viimased aastad veetis Elvas kunstnik ja luuletaja Peeter Sink, kes oli aastatel 1955–1957 EELK Elva koguduse õpetaja. Elvas elasid ka kirjandusteadlane Karl Muru ja lõunaeesti keele uurija Jaak Peebo, sealt on pärit lauljad Kerli Kõiv ning Luisa Värk. Alates 2006. aastast toimub Elvas Eesti hiphopi festival.

1959. aastal asutatud Elva koduloomuuseum kandis 1990. aastast Tartumaa Muuseumi nime. Lisaks peahoonele aadressil Pikk 2 oli muuseumil kaks filiaali: kunstnik Eduard Kutsari pildituba ja näitleja Leopold Hanseni majamuuseum. 2012. aasta lõpus muuseum suleti.

1990. aastal rajati Elvas Eesti Straussi Ühing.

Aegade jooksul on Elvas ilmunud terve rida ajalehti: 1932–1937 Elva Elu, 1933 Elva Sõna,[11] 1934–1935 Elva Tulevik, 1935–1940 EELK Elva Koguduse Teataja, 1935–1936 Elva Noorsoolane, 1951–1962 Uus Tee, 1992. aastast Elva Filatelist, 1994. aastast Elva Postipoiss ning alates 2014. aasta aprillist uudisteportaal Elva24.[12][13]

1920. aastal valminud Elva kirikus tegutseb EELK Elva kogudus, samuti on linnas Elva Baptistikogudus.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Spordiklubidest tegutseb Elvas näiteks FC Elva, mis peab oma kodumänge Elva linnastaadionil.

Spordiüritustest toimub linnas Elva rattamaraton. Elvas lõppeb Tartu maraton.

Linna jagatav tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Elva linnavalitsus andis välja Elva linna teenetemärki, kultuuripreemiat Elva Täht ja Elva noortepreemiat, samuti Elva linna aukodaniku aunimetust.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 17.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.
  4. 4,0 4,1 "Eesti kohanimeraamat". 2017. Vaadatud 26.02.2020.
  5. 5,0 5,1 "Ajalugu". Elva linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014.
  6. Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
  7. Elva linnaisade "ühtluspalgad". Rahvaleht, 14. detsember 1939, nr 294, lk 5.
  8. "Sümboolika". Elva linna koduleht.
  9. Elva linna tunnuslause kutsub tulema ja nautima|. Postimees, 29. juuni 1999. Vaadatud 16.09.2013
  10. Elva valis tunnuslauseks hoopis «hoiame üksteist!». Tartu Postimees, 5. mai 2008. Vaadatud 16.09.2013
  11. Elva E-kataloogis ESTER (vaadatud 11.04.2019)
  12. "Haridus ja kultuur". Elva linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013.
  13. "Elva kultuurielu". Elva linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2013.
  14. " Elva linna aukodanikuks sai Jaak Peebo" Postimees/pressiteade, 25.02.2013 (vaadatud 27. veebruaril 2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]