Peeter Põld

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib haridus- ja riigitegelasest; kergejõustiklase ja treeneri kohta vaata artiklit Peeter Põld (kergejõustiklane).

Peeter Põld
Peeter Põld 1920. aastail
Sünniaeg 12. juuli 1878
Sünnikoht Jõhvi vald Rakvere kreis
Surmaaeg 1. september 1930 (52-aastaselt)
Erakond Eesti Rahvaerakond
Amet Eesti Ajutise Maanõukogu liige (1917–1919)
haridusminister (1918)
Õppeasutus Tartu Ülikool
Eriala usuteaduskond
Teaduslik kraad cand. theol.

Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 Puru küla, Jõhvi vald Jõhvi kihelkond Rakvere kreis1. september 1930 Tartu) oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige. Ta oli Eesti Vabariigi esimene haridusminister.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Siegfried Nikolaus Põld sündis 1878. aastal Puru külas, Jõhvi vallas Jõhvi kihelkonnas Rakvere kreisis. Ta õppis Puru külakoolis, Rakvere linnakoolis aastatel 18881890, Narva linnakoolis 18901893, Narva gümnaasiumis 18931898 ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 18981906, kus omandas 1907 cand. theol. kraadi. Hiljem täiendas ta end pedagoogika alal Saksamaal ja Šveitsis (1908).

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus 1908. aastal Helmi Põlluga[3]. Peeter Põllu kõrval sai tuntuks ta tema vanem vend Harald Põld, kes oli vaimulik, piiblitõlkija ja grammatikate autor.[4]

Peeter Põllu pojatütar on kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus.[5] Tema järeltulijate hulka kuulub ka Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir, kes ütles Põllu monumendi avamisel 2008. aastal tema suguvõsa kohta: "Peeter Põllu üheteistkümne lapse kõiki järeltulijaid ei oska ma täpselt kokku lugeda. Meid on kõvasti üle 20, ja järgmine põlvkond veel sinna otsa."[6]

Peeter Põld nakatus koos pereliikmetega 1930. aasta suvel Võsul puhkusel olles tüüfusse. Ta suri haiguse tagajärjel Tartu ülikooli sisehaiguste kliinikus Toomemäel. Isale järgnesid ka tütred Hele-Mall ja Mari-Liis.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Põllu monument Peeter Põllu platsil

1932. aastal nimetati Munga tänav ümber Peeter Põllu tänavaks. 14. oktoobril 1949 nimetati see Pioneeri tänavaks, Eesti taasiseseisvumise järel taastati ajalooline nimi Munga tänav.

Aastatel 1938–1940 tegutses Peeter Põllu mälestamise komitee, mille eesmärk oli muu hulgas püstitada Peeter Põllu monument.

Juunis-juulis 2008 korraldas Tartu linnavalitsus Peeter Põllu monumendi ideekonkursi, kuhu kutsuti osalema skulptorid Elo Liiv, Ekke Väli ja Bruno Kadak.[7] Peeter Põllu monument avati Tartus Munga tänaval asuva Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ees Peeter Põllu platsil (platsi nimi oli siis veel Politseiplats, see nimetati ümber Peeter Põllu platsiks 2015. aastal[8]) 1. detsembril 2008. Selle autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson. Ministeeriumi andmetel maksis mälestusmärgi rajamine kokku 1,458 miljonit Eesti krooni. Sellest andis ministeerium 1,1 miljonit, ülejäänu tuli võrdselt Tartu Ülikoolilt ja Tartu linnalt.[9]

Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde loodi 2008. aastal Peeter Põllu stipendium, millega jätkatakse 1931. aastal Tartu linna ja Tartu Ülikooli koostöös loodud toetusraha fondi traditsioone. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusteaduskonna ning Tartu Ülikooli Sihtasutuse poolt seoses Peeter Põllu 130. sünniaastapäevaga taastatud stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilastele.[10]

Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduskonverentse. Peeter Põllu päeval antakse välja ka Peeter Põllu stipendium.[11]

Peeter Põllu päevade nime all on 1993. aastast korraldatud pedagoogikakonverentse Tallinna Pedagoogilises Seminaris.[5]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pius IX ja kirikuriik aastatel 1848–1849. [Tartu: TÜ usuteaduskond, 1907].
  • Üldine kasvatusõpetus. Redigeerinud ja saksakeelse kokkuvõtte kirjutanud Juhan Tork. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1932, 155 lk
  • Usuline kriis: selle tunnuseid, põhjusi ja ületamiswõimalusi. [Tartu] : Akadeemiline Usuteadlaste Selts, 1932; 2. väljaanne: Tartu: Tartu Ülikool, 1992.
  • Eesti kooli ajalugu. Redigeerinud Hans Kruus. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933, 164 lk
  • Lastest tuntakse meid"(valimik artikleid). Koostaja ja eessõna: Tõnu Tender. Sari "Eesti mõttelugu", nr 72, Ilmamaa, Tartu 2007, 454 lk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ajutise Valitsuse koosolekute protokollid.; ERA.31.1.9; 11.11.1918–31.12.1918
  2. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  3. 3,0 3,1 Helmi Mäelo (1961). Elutegevuses: mälestused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
  4. Peeter Põld: kodu ja lapsepõlv
  5. 5,0 5,1 http://www.lasteaed.net/2008/04/04/peeter-pold-ja-tanapaev/
  6. Raimu Hanson "Peeter Põld avaneb täies ilus esmaspäeval" Postimees 28. november 2008
  7. "Tartu kavandab Peeter Põllu monumenti" ERR, 26.06.2008
  8. "Mis nime võiks kanda haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees asuv plats?". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2018. Vaadatud 20. märtsil 2022.
  9. Raimu Hanson "Peeter Põld avaneb täies ilus esmaspäeval" Postimees 28. november 2008
  10. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 6. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. http://www.ut.ee/et/uudised/peeter-pollu-paeval-tunnustatakse-uliopilasteadust

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Eesti haridusminister
1918
Järgnev
Karl Friedrich Luts
Eelnev
Landesuniversität Dorpati rektor
Karl Dehio (1918)
Tartu Ülikooli kuraator
Peeter Põld

1919
Järgnev
Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Koppel (1920–1928)