Raekoja plats (Tartu)

Allikas: Vikipeedia
Raekoja plats jõuluehtes (2012).
Jõulutuled Raekoja platsil (2007).

Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, mille ääres asub Tartu raekoda.

Raekoja platsilt algavad Küüni tänav, Rüütli tänav ja Kompanii tänav. Selle Emajõe poolset serva läbib Vabaduse puiestee. Raekoja tagant läheb mööda Ülikooli tänav.

Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 1941–1944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak.[1]

Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk mailaata, sügisel maarjalaata ning Tartu hansapäevade ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.

Tartu Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 23″ Ekoordinaadid: 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 23″ E .

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Louis Höflingeri litograafia "Vaade Tartu raekojale" (1860).

Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad.[1] Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Walteri projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine Tartu Kultuurihoone ja Barclay de Tolly maja, kus tegutseb Tartu Kunstimuuseum.

Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.[1]

1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur "Suudlevad tudengid"[1], mis avati 1. septembril 1998.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Raekoda.jpg
Suurenda

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20