Viimsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond).

Viimsi vald

Viimsi vald coatofarms.png
Viimsi valla vapp
Viimsi valla lipp
Viimsi valla lipp

Pindala: 73,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 19 782
EHAKi kood: 0890[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Viimsi

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Viimsi vallavanem on alates 2017. aasta sügisest Siim Kallas.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi, Haabneeme.

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maismaa osa on 47 km², poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m), merepiir 43,7 km.

Maastiku kaitsealad: Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme ja Lubja klindiastangu maastikukaitsealad, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala, Naissaar on alates 1995. aasta märtsist looduspargi staatuses ning Prangli ja Aksi saared on maastikukaitsealad.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[3]
Arvestuslik rahvaarv
(arvestatud rännet)
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[3]
Rahvastikuregistri järgi
2001 8012 8057 5758
2002 8049 9392 7424
2003 8134 10 660 9253
2004 8209 11 257 9961
2005 8409 12 022 10 830
2006 8541 13 522 12 403
2007 8541 14 743 13 570
2008 8705 15 876 14 764
2009 8868 16 593 15 552
2010 9070 17 229 16 232
2011 20 010 16 798
2012 17 289
2013 17 673
2014 17 934   
2015 18 163
2016 18 428
2017 19 042
2018 19 782

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.

Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on "Taani hindamisraamatus" 1241. Esmakordselt märgitakse seal nn Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla – Uainra (hääldus: Vianra, Viama).

1219 ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miidurannat 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.

Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.

Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.

Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.

Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseumkindral Laidoneri Muuseum, Rannarahva muuseum.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]