Kiiver

See artikkel on peakattest; heraldika mõiste kohta vaata artiklit Kiiver (heraldika); arhitektuuri mõiste kohta vaata artikkel Tornikiiver.

---

Jalgratturikiivrit kandev naine

Kiivrite kandmine maa-aluses kaevanduses

Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist. Tavaliselt kantakse kiivrit kaitseks kõrgelt kukkuvate objektide või suurtel kiirustel kokkupõrgete eest.

Erineva disaini ja ülesannetega kiivreid kannavad sõdurid, töölised (näiteks ehituses, kaevandustes, metsanduses), sportlased, sõidukijuhid.

Mõnikord kasutatakse kiivreid ka tseremoniaalsel või sümboolsel otstarbel ilma otsese kaitsefunktsioonita (näiteks Suurbritannia politseinikel).

Antiikaeg

Antiikajal kanti lahingus peamiselt nahast või metallist kiivrit. Leidude ja joonistuste kaudu on kindlaks tehtud, et kiivreid kasutati juba Mükeene ajajärgul. Esinduslikumad olid Rooma ajastu rikkaliku reljeefkaunistusega maskkiivrid. Ka gladiaatorite kiivreid ilustati mõnikord suurejooneliselt.

Vaata ka

• Ehituskiiver