Vabadussõja võidusammas

Allikas: Vikipeedia
Vabadussõja võidusammas 23.06.2009 öösel

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.[1] Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Realiseerimata kavad[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja võidusammas.jpg

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.

Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektivõistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

20. veebruaril 1939 pidas oma esimese koosoleku Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee.

Praeguse monumendi kavandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 asetati Harjumäele Võidusamba nurgakivi.

15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti (Eesti NSV) riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.

Sambasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Samba ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]

11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo lükata Võidusamba avamise edasi 2009. aastasse.[2]

Samba remont[muuda | muuda lähteteksti]

Võidusamba valgustus sai armetu ja logisev, tuvastasid 200 600 krooni (12 820 eurot) eest sambale ekspertiisi teinud Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.[3] Uue lahenduse tegi KH Energia-Konsult AS ja tööd võeti vastu aprillis 2011. Ventilatsiooni- ja valguslahenduse remondi lepingu kogumaksumus oli 10,24 miljonit krooni (üle 654 tuhande euro).[4]

Lisaks valgustusele ja ventilatsioonile on samba juures välja vahetatud mitu purunenud klaasiga lamineeritud plastist sambapaneeli[5] ja sillutiseplaati. Need kulud on vähemalt osaliselt katnud kindlustus.[6]

Samba maksumus[muuda | muuda lähteteksti]

Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni)[7]. Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni[8].

Reaalselt kujunes samba maksumus selle algsest lepingulisest maksumusest 2,5 korda suuremaks: selleks kulus 8,5 miljonit eurot.[9]

Samba ülalpidamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus.[10]

Samba kulud (ilma käibemaksuta) on aastate lõikes olnud alljärgnevad[11][12]:

Vabadussõja võidusamba kulud
Aasta Kulu, € sh remont, € sh ülalpidamine, € Märkused
2007 52088 ideekonkurss 52088
2008 8500000 projekteerimise ja ehitamise hange .., sh Sans Souci 3390000+140000
2009 895000 .. rajamise esialgne kogukulu ~7400000, avamine 51130, platsi hooldus 2260
2010 .. valgustuse ja ventilatsiooni remont 895000
2011 50000
2012 46827 .. ..
2013 87879 .. 50640
2014 124933 72000 52933 sambataguse nõlva (~60000), eestrepi ja kõnniteede (~12000) remont
2015 53509 .. ..
2016 125823 75063 50760 samba tagaseina remont (graniitplaatide ja valgustuse vahetus) 72696, muu remont 2367
2017 .. 76000 .. kahjustuste parandamine ning tõkestuste paigaldamine ~76000, millest tõkestused ligi 3700

Samba avamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.

Samba lagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussamba lagunemine 13.06.2010

Vähem kui kuu aega pärast samba avamist ilmnesid juba probleemid. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi[13]. Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit eelmiste vigaste paneelidega samast partiist[14]. Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi[15]. Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutuvad kollaseks[16]. Samba autor Rainer Sternfeldt tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp[16]. 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi. 2017. aasta sügisel remonditi samba ümbruse kiviplaate, mis olid kahjustunud trikiratturite, rulatajate jt vandaalide poolt.[17]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ideekonkurss "Vabadussõja võidusammas"". 08.03.2007. Eesti Kaitseministeerium. Failitüüp: pdf. Kasutatud 25.01.2008.
  2. "Võidusamba avamine lükatakse edasi".
  3. "Tehnikaülikool: võidusamba valgustusega läks kõik viltu juba algusest peale" Õhtuleht, 1. veebruar 2010
  4. "Vabadussõja võidusamba valguslahendus sai valmis" Postimees, 12.04.2011
  5. "Piltuudis: Vabadussõja võidusamba paneel on katki" Postimees, 25.03.2011
  6. "FOTOD: Vabadussõja võidusambal vahetati kaks paneeli välja" Delfi, 20. veebruar 2012
  7. Vabadussõja võidusammas valmib Tšehhi klaasitehases Eesti Päevaleht, 29. veebruar 2008
  8. Võidusamba maa-ala ehitus läheb maksma pea 27 miljonit Päevaleht 28. august 2008
  9. "Võidusamba lõplikuks hinnaks kujunes 8,5 miljonit eurot" Postimees, 21.06.2011
  10. "Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus" Postimees, 9. jaanuar 2013
  11. "Vabadussõja võidusammas neelab maksumaksja raha" Õhtuleht, 14. veebruar 2017
  12. "Vabadussõja võidusamba rajamise auditit kokkuvõtvad slaidid pressibriifingul 13. veebruaril 2012" Riigikontrolli koduleht
  13. "Võidusamba tolmu koguvad klaaspaneelid vahetatakse välja" Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10
  14. "Võidusamba roosad paneelid vahetati välja " Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10
  15. "Võidusamba tuled kustutas sambasse imbunud vesi" Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10
  16. 16,0 16,1 "Õudusunenägu saigi ilmsiks: vabadussammas tõmbub kollaseks" Eesti Päevaleht, välja otsitud 14.06.10
  17. "FOTOD | Kolm nädalat tagasi valmima pidanud rekonstrueerimistööd võidusamba jalamil seisavad, uus tähtaeg on detsembri alguses" Delfi, välja otsitud 20.11.17

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]