Jaak Soans

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaak Soans
Sünniaeg 6. august 1943 (77-aastane)
Sünnikoht Tartu
Rahvus eestlane
Tegevusala skulptor
Kunsti õppinud Tartu Kunstikool,
Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut

Jaak Soans (sündinud 6. augustil 1943 Tartus) on eesti skulptor.

Aastatel 1991–2005 oli ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna professor.[1]

Ta on loonud mitmeid tuntud monumantaalskulptuure. Teiste seas A. H. Tammsaare mälestusmärgi Tallinnas, Kristjan Jaak Petersoni ja Jakob Hurda monumendid Tartus ning August Jakobsoni monumendi Pärnus.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Soans on sündinud 1943. aastal Tartus. Tema isa Georg Soans õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat. 1944. aastal kolis perekond Tallinna Pirita-Kosele. Jaak Soansi isa võeti Saksa sõjaväkke ja ta sattus põgenikuna Kanadasse. Suhted perekonnaga taastusid alles 1960. aastate algul, mil kodumaale jäänud pere hakkas saama isalt kirju. Kahe lapsega Eestisse jäänud ema töötas raamatupidajana mitmes Eesti spordiasutuses. 10-aastaselt läks Jaak Soans Tallinna Pioneeride Palee skulptuuriringi, mille õpilastest said tulevased skulptorid, kunstnikud ja arhitektid. Seal algas Jaak Soansi sõprus arhitekt Rein Luubiga ja tutvus tulevase abikaasa Anu Rank-Soansiga. Tollased õpetajad Aime Jürjo ja Kalju Reitel andsid väikestele skulptoritele tõsiseltvõetava tehnilise aluse, millist kolmeaastase akadeemilise stuudiumi käigus ei jõutagi omandada.[2]

Jaak Soans lõpetas 1961. aastal Tallinna 4. Keskkooli. Õppis aastatel 1961–1966 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Enn Roosi, Aleksander Kaasiku ja Olavi Männi käe all skulptuuri. Alustas juba õpingute ajal (1965) pedagoogitööd Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palees, kus õpetas skulptuurihuvilisi lapsi kuni 1985. aastani. Kunstiinstituudi õppejõuna töötas ta alates 1968. aasta algusest Bruno Tombergi loodud disainiosakonnas. 1986. aastast töötas dotsendina skulptuuriosakonnas ning 1991. aastast professori ja osakonnajuhatajana. 2007. aastal valiti Jaak Soans Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Sittowi mälestustahvel Tallinnas

Jaak Soans on tuntud eelkõige monumentalistina: ta on loonud enam kui 30 monumenti ja avalikku skulptuuri, jäädvustanud rahvuslikke suurkujusid (Anton Hansen Tammsaare, Kristjan Jaak Peterson), loonud abstraktseid suurvorme Eestis, Soomes, Hollandis ja Argentinas. Tema taastatud on Amandus Adamsoni Valga Vabadussõja mälestussammas.

Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

Monumendid ja keskkonnaskulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

August Jakobsoni monument Pärnus
Hurda kuju Tartu Vanemuise pargis

Tööd riiklikes kogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Läti Riiklik Kunstimuuseum, Leedu Riiklik Kunstimuuseum, Riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Linsherli Art Museum USA-s, Resistencia Vabaõhuskulptuuri kogu Argentinas, Wijk Aan Zee puuskulptuurikogu Soomes, Pirkkala linnavalitsuse skulptuurikogu Soomes.

Tööd erakogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Argentinas, Jaapanis, Kanadas, Leedus, Lätis, Poolas, Rootsis, Soomes, USA-s, Venemaal ja Eestis.[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Terasskulptuur "Tuultemäng" Hollandis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EMERIITPROFESSORID JA -DOTSENDID Eesti Kunstiakadeemia (vaadatud 12. oktoobril 2020)
  2. Juta Kivimäe, Jaak Soans - meie skulptuurmaastiku looja. Postimees, 06.08.2013.
  3. Merili Nael. "Põlva raudteejaama ees avati küüditatutele mälestusmärk". Eesti Rahvusringhääling, 14. juuni 2020. Arhiiviversioon.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3452

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]