Jaak Soans

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaak Soans
Sündinud 6. august 1943 (79-aastane)
Tartu
Rahvus eestlane
Haridus Tartu Kunstikool,
Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut
Tegevusala skulptor

Jaak Soans (sündinud 6. augustil 1943 Tartus) on eesti skulptor.

Jaak Soans on sündinud 1943. aastal Tartus. Tema isa Georg Soans oli õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat. 1944. aastal kolis perekond Pirita-Kosele. Jaak Soansi isa võeti Saksa sõjaväkke ja ta sattus põgenikuna Kanadasse. Suhted perekonnaga taastusid alles 1960. aastate algul, mil kodumaale jäänud pere hakkas saama isalt kirju. Kahe lapsega Eestisse jäänud ema töötas raamatupidajana mitmes Eesti spordiasutuses. 10-aastaselt läks Jaak Soans Tallinna Pioneeride Palee skulptuuriringi, mille õpilastest said tulevased skulptorid, kunstnikud ja arhitektid. Sealt sai alguse Jaak Soansi sõprus arhitekt Rein Luubiga, samuti tutvus ta seal oma tulevase abikaasa Anu Rank-Soansiga. Tollased õpetajad Aime Jürjo ja Kalju Reitel andsid väikestele skulptoritele tõsiseltvõetava tehnilise aluse, millist kolmeaastase akadeemilise stuudiumi käigus ei jõutagi omandada.[1]

Jaak Soans lõpetas 1961. aastal Tallinna 4. Keskkooli. Õppis aastatel 1961–1966 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Enn Roosi, Aleksander Kaasiku ja Olavi Männi käe all skulptuuri. Alustas juba õpingute ajal (1965) pedagoogitööd Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palees, kus õpetas skulptuurihuvilisi lapsi kuni 1985. aastani. Kunstiinstituudi õppejõuna töötas ta alates 1968. aasta algusest Bruno Tombergi loodud disainiosakonnas. 1986. aastast töötas dotsendina skulptuuriosakonnas ning oli aastatel 1991–2005 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna professor[2] ja osakonnajuhataja. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Michel Sittowi bareljeef Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22
Voldemar Panso bareljeef Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli seinal Tallinnas aadressil Toom-Kooli 4. Skulptor Jaak Soans

Jaak Soans on tuntud eelkõige monumentalistina: ta on loonud enam kui 30 monumenti ja avalikku skulptuuri, jäädvustanud rahvuslikke suurkujusid (tema loodud on muu hulgas A. H. Tammsaare mälestusmärk Tallinnas, Kristjan Jaak Petersoni ja Jakob Hurda monument Tartus ning August Jakobsoni monument Pärnus). Tema abstraktseid suurvorme on Eestis, Soomes, Hollandis ja Argentinas. Jaak Soansi taastatud on Amandus Adamsoni Valga Vabadussõja mälestussammas.

Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

Monumendid ja keskkonnaskulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

August Kitzbergi monument Karksi-Nuias
Küüditatute mälestusmärk Võru raudteejaamas
Küüditatute mälestusmärk Põlva raudteejaamas

Tööd riiklikes kogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Läti Riiklik Kunstimuuseum, Leedu Riiklik Kunstimuuseum, Riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Linsherli Art Museum USAs, Resistencia Vabaõhuskulptuuri kogu Argentinas, Wijk Aan Zee puuskulptuurikogu Soomes, Pirkkala linnavalitsuse skulptuurikogu Soomes.

Tööd erakogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Argentinas, Jaapanis, Kanadas, Leedus, Lätis, Poolas, Rootsis, Soomes, USA-s, Venemaal ja Eestis.[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Terasskulptuur "Tuultemäng" Hollandis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Juta Kivimäe, Jaak Soans - meie skulptuurmaastiku looja. Postimees, 06.08.2013.
  2. EMERIITPROFESSORID JA -DOTSENDID Eesti Kunstiakadeemia (vaadatud 12. oktoobril 2020)
  3. Nael, Merili. Põlva raudteejaama ees avati küüditatutele mälestusmärk. ERR, 14. juuni 2020.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3452

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]