28. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2024 | ||||||
28. august on Gregoriuse kalendri 240. (liigaastal 241.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1690 – Tartus avas taas uksed Tartu ülikool (Academia Gustavo-Carolina).[1]
- 1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.[1]
- 1922 – ilmus Eesti esimese kõmulehe – Esmaspäev – esimene number.[1]
- 1926 – Harju Panga direktor Gustav Linkvist vabanes vanglast.
- 1941 – Teine maailmasõda: Tallinn langes Saksa vägede kätte.
- 1942 – Tallinna Nõukogude vägedest vabastamise esimesel aastapäeval teatas kindralkomissar Litzmann, et on saadud luba eesti rahvusliku väekoondise – Eesti Leegioni – formeerimiseks Relva-SS-i koosseisus.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 476 – Odoaker vallutas ja tappis Lääne-Rooma vägede ülemjuhataja Orestese.
- 489 – idagoodid Theoderich Suure juhtimisel võitsid Isonzo lahingus Odoakeri vägesid.
- 1189 – Kolmas ristisõda: algas Akko piiramine.
- 1521 – Osmanite riik hõivas Belgradi.
- 1565 – Pedro Menéndez de Avilés asutas Floridas St. Augustine'i vanima tänini asustatud USA linna.
- 1599 – Soomes toimus Paimio lahing.
- 1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.
- 1845 – USAs ilmus populaarteadusliku ajakirja Scientific American esimene number.
- 1879 – Britid vangistasid Cetshwayo kaMpande, suulude viimase suveräänse kuninga ning juhi Suulusõjas,
- 1884 – tornaadost tehti esimene teadaolev foto.
- 1898 – apteeker Caleb Bradham nimetas enda väljatöötatud joogi Brad's Drinki ümber Pepsi-Colaks.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.
- 1921 – Nestor Mahno ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.[2]
- 1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, ettevõtte Queensboro Realty 10-minutise kinnisvarareklaami.
- 1941 – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega likvideeriti Volgasakslaste ANSV.[3]
- 1963 – üle 200 000 inimese osales Washingtoni protestimarsil töökohtade ja vabaduse eest. Millel Martin Luther King pidas oma "I Have a Dream" ('Mul on üks unistus') kõne.
- 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: Iraak kuulutas Kuveidi oma 19. provintsiks.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 28. augustil
- 1749 – Johann Wolfgang von Goethe, saksa kirjanik
- 1770 – Johann Karl Simon Morgenstern, Tartu Ülikooli professor
- 1828 – Lev Tolstoi, vene kirjanik
- 1894 – Karl Böhm, Austria dirigent
- 1908 – Robert Merle, prantsuse kirjanik
- 1911 – Joseph Luns, Hollandi poliitik, NATO peasekretär 1971–1984
- 1925 – Juri Trifonov, vene kirjanik
- 1925 – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
- 1928 – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetist
- 1928 – Paul Laan, eesti kirjandusteadlane
- 1929 – Nikolai Kormašov, Eesti maalikunstnik
- 1937 – Mati Hint, eesti keeleteadlane ja poliitik
- 1938 – Paul Martin, Kanada poliitik
- 1941 – Toomas Leius, eesti tennisist
- 1941 – Helga Ojalo, eesti baleriin
- 1943 – Andres Ild, eesti näitleja
- 1949 – Jaan Tammsaar, eesti kunstnik
- 1950 – Rein Joamets, eesti teleajakirjanik
- 1953 – Tõnu Kaljuste, eesti dirigent
- 1953 – Kalev Külv, eesti kergejõustiklane
- 1953 – Aare Reenumägi, Eesti riigiametnik
- 1954 – Ralf Palo, Eesti politseiametnik
- 1954 – Reet Villig, eesti kunstiajaloolane
- 1957 – Toivo Jürgenson, Eesti poliitik
- 1960 – Gunnar Okk, eesti majandustegelane
- 1970 – Priit Veski, eesti ajakirjanik
- 1972 – Markus Kasemaa, eesti maalikunstnik
- 1977 – Tiit Ojasoo, eesti teatrilavastaja
- 1978 – Andrei Šilin, Eesti sõudja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 28. augustil
- 430 – Augustinus, pühak ja filosoof
- 876 – Ludwig Sakslane, esimene Ida-Frangi riigi kuningas
- 1645 – Hugo Grotius, hollandi õigusfilosoof
- 1842 – Peter Fendi, Austria kunstnik
- 1919 – Adolf Schmal, Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja
- 1941 – Johannes Lauristin, Eesti poliitik ja kommunist
- 1941 – Adolf Pauk, Eesti poliitik ja kommunist
- 1943 – Boris III, Bulgaaria tsaar Saksi-Coburg-Gotha dünastiast
- 1943 – Georg Hellat, eesti ehitusmeister
- 1949 – Jaan Jaago, eesti maadleja
- 1959 – Bohuslav Martinů, tšehhi helilooja
- 1972 – William, Briti kuningliku perekonna liige, kuningas George V lapselaps ja Gloucesteri hertsogi Henry poeg
- 1979 – Konstantin Simonov, vene kirjanik
- 1984 – Muḩammad Najīb, Egiptuse sõjaväelane ja poliitik
- 1987 – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
- 1988 – Paul Grice, Briti filosoof
- 1988 – Arnold Kivimäe, eesti agronoom
- 1999 – Juhan Kallaste, eesti vaimulik ja näitleja
- 2000 – Ott Kool, eesti ajakirjanik
- 2003 – Evald Jaagus, Eesti sõjaväelane
- 2006 – Heino Lipp, eesti kergejõustiklane
- 2007 – Juhan Saar, eesti kirjanik
- 2008 – Paul Albert Teder, Eesti sõjaväelane
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Nimepäev[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +29,5 °C (1997)
- Tallinna miinimumtemperatuur +2,9 °C (1980)
- Tartu maksimumtemperatuur +28,8 °C (1968)
- Tartu miinimumtemperatuur +2,4 °C (1970)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Tõnu Trubetsky. Anarhistid : anarhia agendid. Maailmarevolutsiooni prelüüd : anarhistliku liikumise ajalugu. Tallinn, 2003, lk. 302
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 429