Adamson-Ericu muuseum

Adamson-Ericu muuseum (2012)

Adamson-Ericu muuseum on muuseum Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3, mille püsiekspositsioon annab ülevaate kunstnik Adamson-Ericu loomingust. Muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. See avati kunstnik Adamson-Ericu 15. surma-aastapäeval, 2. detsembril 1983.

Hoone ajalugu ja ruumikasutus

Tallinnas Lühikese jala ja Rüütli tänava nurgal asunud kodanikumaja, mida on esmamainitud 1542. aasta ürikutes, renoveeriti muuseumi tarbeks 1983. aastal. Keskajal asusid selles kinnistus käsitööliste töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Ehitustööde käigus lammutati hulgaliselt hilisema päritoluga vaheseinu, maja läbinud kangialune muudeti vestibüüliks. Säilinud on mitmeid keskaegse päritoluga ehitusdetaile, näiteks kaarjas portaal muuseumi garderoobis, paekivivõlvid ja müüritreppide suudmed keldrikorrusel jm. Hoone juurde kuulub väike intiimne sisehoov.

Adamson-Ericu muuseumis on kaks peamist ekspositsiooniruumi: teisel korrusel asub püsiekspositsioon ja esimesel korrusel on vahetatavad näitused. Püsiekspositsioon annab ülevaate Adamson-Ericu loomingust. Vahetatavaid näitusi on aastas kolm-neli.

Ajutiste näituste ja püsiekspositsiooniga seoses korraldatakse muuseumis haridusprogramme, kontserte ja loenguid. Muuseumi keldris toimib kunstikelder, mis ühtib temaatiliselt ajutiste näituste programmiga.

Muuseumi kogud ja juhtimine

Muuseumi avamiseks andis tõuke Adamson-Ericu lese Mari Adamson kingitus Eesti Kunstimuuseumile, mis sisaldas enam kui 800 kunstiteost. Adamson-Ericu muuseumi kogu annab ülevaate kunstniku loomepärandist aastatel 1924–1968. Aastate jooksul on teadlik kogumistöö ning annetused suurendanud kogu nii arvuliselt kui ka ajalise ülevaatlikkuse osas. 2025. aasta seisuga kuulub muuseumi põhikogusse kuulub 1583 taiest, peamiselt maale ja tarbekunsti.

Adamson-Ericu esimene juhataja (aastatel 1983–1992) oli kunstiteadlane Anne Untera. Pärast seda on muuseumi juhtinud Ülle Kruus (1992–2020) ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret (2020–2024). Septembrist 2024 töötab Niguliste muuseumi ja Adamson-Ericu muuseumi direktorina kunstiteadlane Merike Kurisoo.

Tunnustus

• 2006 – Väike Muuseumirott (näitus "Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100")
• 2007 – Suur Muuseumirott (näitus "Iluraam – raami ilu")

Trükised

• Mai Levin. "Eduard Wiiralti sõjajärgsed estambid Sven-Alur Reinansi kogust" 1994.
• Anne Lõugas. "Adamson-Ericu muuseum" 1995.
• Helga Roht Poznanski, Ülle Kruus. "Helga Roht Poznanski akvarellid" 2000.
• Ülle Kruus, Kersti Koll. "Adamson-Eric 100" 2002
• Mai Levin. "Leili Muuga. Valge valgus" 2003
• Kersti Koll, Jaan Undusk. "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913" 2006.
• Mai Levin. "Eduard Wiiralt. Armastus Strasbourgis. Joonistusi ja graafikat Soome helilooja Juhani Komulaineni kogust" 2006.
• Kersti Koll. "Herman Talvik 100" 2007.
• Ülle Kruus, Enn Lillemets "Ann Audova. Kumisev valgus" 2007.
• Alar Nurkse, Sirje Säär, Ülle Kruus "Iluraam – raami ilu" 2008.
• Ülle Kruus, Kersti Koll "2 + 2 = 5: Urve Küttner, Katrin Pere, Lorilea Jaderborg, Karin Röh" 2009.
• Kōkyō Hatanaka, Taimi Paves "Kōkyō Hatanaka. Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" 2009. (Valitud 2009. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
• Dace Lamberga "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses" 2009. (Valitud 2010. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
• Kjell Ekström, Kersti Koll "Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias" 2011. (Valitud 2011. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)

Välislingid

• Adamson-Ericu muuseumi koduleht