Adamson-Ericu muuseum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adamson-Ericu muuseum (2012).

Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas (Lühike jalg 3).

Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus.

Hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikese jala ja Rüütli tänava nurgal asunud kodanikumaja (ning selle juurde kuulunud kivist aitu ja väikest maja Lühikese jala ääres) mainitakse 1542. aasta ürikutes. Keskajal asusid selles kinnistus käsitööliste töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis.[1] "Ehitustööde käigus lammutati hulgaliselt hilisema päritoluga vaheseinu, maja läbinud kangialune muudeti vestibüüliks. Säilinud on mitmeid keskaegse päritoluga ehitusdetaile, näiteks kaarjas portaal muuseumi garderoobis, paekivivõlvid ja müüritreppide suudmed keldrikorrusel jm. Hoone juurde kuulub väike intiimne sisehoov."[2]

Adamson-Ericu kogu[muuda | muuda lähteteksti]

Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson-Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja tarbekunstikoguks.[3] Muuseumi kogule pani aluse kunstniku lese Mari Adamsoni kingitus Eesti Kunstimuuseumile. Aastate jooksul on teadlik kogumistöö ning annetused suurendanud kogu nii arvuliselt kui ajalise ülevaatlikkuse osas. Adamson-Ericu muuseumi kollektsioon annab ülevaate kunstniku kogu loomepärandist aastatel 1924–1968.

Näitusetegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Adamson-Ericu muuseumis on kaks peamist ekspositsiooniruumi: teisel korrusel asetseb püsiekspositsioon ja esimesel korrusel eksponeeritakse vahetatavaid näitusi. Püsiekspositsioon annab ülevaate Adamson-Ericu loomingust. Vahetatavaid näitusi on aastas kolm-neli.

Haridustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutiste näituste ja püsiekspositsiooniga seoses korraldatakse muuseumis haridusprogramme, kontserte ja loenguid. Muuseumi keldris toimib kunstikelder, mis ühtib temaatiliselt ajutiste näituste programmiga.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Läti Vabariigi Välisministeeriumi aukiri 2004 direktor Ülle Kruusile
  • Väike Muuseumirott 2007 (näitus: „Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100")
  • Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri 2008 Eesti Kunstimuuseumile
  • Suur Muuseumirott 2008 ehk aasta parim näitus („Iluraam – raami ilu")
  • Kristjan Raua preemia 2009 direktor Ülle Kruusile ja Kersti Kollile
  • Läti Vabariigi tunnustusrist 2010 direktor Ülle Kruusile

Trükised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mai Levin. "Eduard Wiiralti sõjajärgsed estambid Sven-Alur Reinansi kogust" 1994.
  • Anne Lõugas. "Adamson-Ericu muuseum" 1995.
  • Helga Roht Poznanski, Ülle Kruus. "Helga Roht Poznanski akvarellid" 2000.
  • Ülle Kruus, Kersti Koll. "Adamson-Eric 100" 2002
  • Mai Levin. "Leili Muuga. Valge valgus" 2003
  • Kersti Koll, Jaan Undusk. "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913" 2006.
  • Mai Levin. "Eduard Wiiralt. Armastus Strasbourgis. Joonistusi ja graafikat Soome helilooja Juhani Komulaineni kogust" 2006.
  • Kersti Koll. "Herman Talvik 100" 2007.
  • Ülle Kruus, Enn Lillemets "Ann Audova. Kumisev valgus" 2007.
  • Alar Nurkse, Sirje Säär, Ülle Kruus "Iluraam – raami ilu" 2008.
  • Ülle Kruus, Kersti Koll "2 + 2 = 5: Urve Küttner, Katrin Pere, Lorilea Jaderborg, Karin Röh" 2009.
  • Kōkyō Hatanaka, Taimi Paves "Kōkyō Hatanaka. Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" 2009. (Valiti 2009. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
  • Dace Lamberga "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses" 2009. (Valiti 2010. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
  • Kjell Ekström, Kersti Koll "Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias" 2011. (Valiti 2011. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Adamson-Ericu muuseumi kodulehe alamleht "Muuseumist"
  2. Anne Lõugas. "Adamson-Ericu muuseum", Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Adamson-Ericu muuseum, 1995
  3. Eesti Kunstimuuseumi kogud

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]