California

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib California osariigist; teiste samanimeliste kohtade ja muude objektide kohta vaata lehekülge California (täpsustus)

California osariik

inglise State of California

California osariigi pitsat
California osariigi pitsat
California osariigi lipp
California lipp

Pindala: 423 970 km²
Elanikke: 39 250 017 (2016)
Pealinn: Sacramento
California osariigi asendikaart

California (mööndavas keelepruugis Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas piirneb see Oregoni osariigiga, idas Nevadaga, kagus Arizonaga ja lõunas Mehhiko osariigiga Baja California. California on USA suurima elanike arvuga ning pindalalt kolmas osariik (suuremad on Alaska ja Texas). Osariigi pealinn on Sacramento.

California kuberner on Jerry Brown. 20032011 oli kuberner Arnold Schwarzenegger.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna California arvatakse tulenevat mustade amatsoonide fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna Calafia. Sellest jutustab 1510. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik Garci Rodríguez de Montalvo kirjutas "Gallia Amadíse" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid greifid ja muud kummalised koletised.

Nimi California on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USAs vanuselt viies. California saareks ristis maa Hispaania ekspeditsioon Diego de Becerra ja Fortun Ximeneze juhtimisel, kes maabusid 1533. aastal Hernando Cortesi käsul California poolsaare lõunatipul.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kunagi tähistas nimi California Hispaaniale kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti California poolsaar. 18. sajandi lõpus koloniseeris Hispaania impeerium Alta California nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana Uus-Hispaania asekuningriigist. 1821 sai Alta California pärast Mehhiko iseseisvussõda osaks Mehhikost.

Veidi pärast Mehhiko-Ameerika sõja algust 1846. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke Sonomas välja sõltumatu California Vabariigi, mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse California osariigi lipu eelkäija. Ühendriikide võidule sõjas järgnes Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast Ameerika Ühendriikide kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ühendriikide koosseisu 31. osariigina 9. septembril 1850.

California kullapalaviku puhkedes 1848. aastal hakkas piirkonda saabuma tuhandeid sisserändajaid ja järgmise kümmekonna aastaga osariigi rahvaarv mitmekordistus. Esimene raudtee ehitati Californiasse 1869. aastal.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes Sierra Nevada mägedeni idas, Mojave kõrbest kagus Redwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala Keskorg (Central Valley), mida poolitab Sacramento ja San Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas, Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.

Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem männiliike kogu USA osariikidest. Paljud Valgemägede (White Mountains) puudest on maailma vanimad; üks Balfouri mänd nimega Methuselah on üle 4800 aastat vana.

Sierra Nevada mägedes asub Ühendriikide põhiosa kõrgeim punkt Whitney mägi (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punkt Surmaorg (Death Valley). Kuna osariik paikneb Vaikse ookeani tulerõngas, on maavärinad seal tavalised; aastas esineb neid umbes 37 000.

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Californias asub üheksa rahvusparki: Channel Islandsi rahvuspark, Joshua Tree rahvuspark, Kings Canyoni rahvuspark, Lasseni vulkaani rahvuspark, Pinnaclesi rahvuspark, Redwoodi rahvuspark, Sekvoia rahvuspark, Surmaoru rahvuspark ja Yosemite rahvuspark. Lisaks asub seal veel arvukalt teisi kaitsealasid.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega vahemereline kliima.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7 °C, mis mõõdeti 10. juulil 1913 Surmaorus. See on ühtlasi ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdeti Bocas 20. jaanuaril 1937, mil oli –43 °C külma.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv on 2016. aasta seisuga arvestuslikult 39 250 017. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Californias 37 253 956 inimest.[1]

2010. aasta rahvaloenduse järgi moodustasid 57,6% elanikest valged, 13,0% aasialased, 6,2% mustanahalised ja 1,0% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 37,6%.[2]

Keskmine asustustihedus on 95 in/km².

Suurimad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis California linnade loend.

Kokku on Californias 2011. aasta seisuga 482 linna. Seal asub ka kaheksa USA 50 kõige suurema elanike arvuga linnast.

Koht Linn Elanike arv
(2015)
Maakond
1 Los Angeles 3 971 883 Los Angeles
2 San Diego 1 394 928 San Diego
3 San Jose 1 026 908 Santa Clara
4 San Francisco 864 816 San Francisco
5 Fresno 520 052 Fresno
6 Sacramento 490 712 Sacramento
7 Long Beach 474 140 Los Angeles
8 Oakland 419 267 Alameda
9 Bakersfield 373 640 Kern
10 Anaheim 350 742 Orange

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis California maakondade loend.

Osariik jaguneb 58 maakonnaks. Pindalalt on suurim San Bernardino maakond, rahvaarvult Los Angelese maakond.

  1. Orange'i maakond
  2. Placeri maakond
  3. Plumasi maakond
  4. Riverside'i maakond
  5. Sacramento maakond
  6. San Benito maakond
  7. San Bernardino maakond
  8. San Diego maakond
  9. San Francisco
  10. San Joaquini maakond
  11. San Luis Obispo maakond
  12. San Mateo maakond
  13. Santa Barbara maakond
  14. Santa Clara maakond
  15. Santa Cruzi maakond
  16. Shasta maakond
  17. Sierra maakond
  18. Siskiyou maakond
  19. Solano maakond
  20. Sonoma maakond
  21. Stanislause maakond
  22. Sutteri maakond
  23. Tehama maakond
  24. Trinity maakond
  25. Tulare maakond
  26. Tuolumne'i maakond
  27. Ventura maakond
  28. Yolo maakond
  29. Yuba maakond

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

California kullapalavik 1848. aastal tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas ja rahvastikus. Californiasse rändas arvukalt immigrante USAst ja mujaltki, algas majandusbuum.

20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika meelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katva turismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja IT-sektor, tipnedes Silicon Valley kasvuga.

Lisaks õitsvale põllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- ja kosmosetööstus, haridus ning tootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas, rahvaarvult 35. ja pindalalt 59. riik.

2009. aastal oli California SKP 1,88 triljonit USA dollarit, mis moodustas 13% USA 2009. aasta SKP-st.

2016. aasta detsembris oli Californias töötus 5,2%.[3]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Los Angeleses ja San Franciscos asuvad maailma ühed suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego.

Santa Monicas asus maantee Route 66 lõpp-punkt.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Los Angeles Memorial Coliseum, staadion, millel on kaks korda peetud suveolümpiamängud

California osariik on ainus USA osariikidest, kus toimusid nii suve- kui ka taliolümpiamängud. 1932. ja 1984. aasta suveolümpiamängud toimusid Los Angeleses. Squaw Valley'is peeti 1960. aasta taliolümpiamängud. Osa 1994. aasta jalgpalli MM-i mänge toimus Californias. Staadionil Rose Bowl Los Angeleses mängiti 8 mängu, seehulgas ka finaalmängu. San Joses asuval Stanford Stadiumil toimus kuus mängu. NFL-i Super Bowl mängu peeti Californias 11 korda neljal erineval staadionil.

Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA kõrgeimates liigades (NFL, NBA, NHL, MLB, MLS)

Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusti. Long Beachis toimuvad IndyCar Series ja American Le Mans Series etapid ja varem peeti seal ka Vormel 1 etappi. Auto Club Speedway'is Fontanas toimuvad NASCAR Sprint Cup Series ja CART Indycar etapid.

Tabelis on toodud Califorinas baseeruvad klubid:

Klubi Sport Liiga
Oakland Raiders Ameerika jalgpall NFL
San Diego Chargers Ameerika jalgpall NFL
San Francisco 49ers Ameerika jalgpall NFL
Sacramento Mountain Lions Ameerika jalgpall UFL
Los Angeles Dodgers Pesapall MLB
Los Angeles Angels of Anaheim Pesapall MLB
Oakland Athletics Pesapall MLB
San Diego Padres Pesapall MLB
San Francisco Giants Pesapall MLB
Golden State Warriors Korvpall NBA
Los Angeles Clippers Korvpall NBA
Los Angeles Lakers Korvpall NBA
Sacramento Kings Korvpall NBA
Anaheim Ducks Jäähoki NHL
Los Angeles Kings Jäähoki NHL
San Jose Sharks Jäähoki NHL
Chivas USA Jalgpall MLS
Los Angeles Galaxy Jalgpall MLS
San Jose Earthquakes Jalgpall MLS
Los Angeles Sparks Korvpall WNBA
California Cougars Saalijalgpall PASL-Pro
FC Gold Pride Jalgpall WPS
San Jose SaberCats Ameerika jalgpall AFL

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Teetähis

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] vaadatud 8.05.11
  2. California. census.gov. Vaadatud 5.3.2017
  3. "Local Area Unemployment Statistics". bbls.gov. Vaadatud 5.3.2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaikne ookean Oregon Oregon
Vaikne ookean Nevada Nevada

Arizona Arizona

  California  
Hawaii osariik Hawaii osariik / Vaikne ookean Baja California Baja California

Mehhiko Mehhiko