Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Okupatsioonide Muuseum)
Jump to navigation Jump to search
Vabamu e-giid
Püsinäitus "Vabadusel ei ole piire"
Püsinäitus "Vabadusel ei ole piire"

Vabamu (täisnimega Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, endise nimega Okupatsioonide muuseum) on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on 1998. aastal asutatud eraalgatuslik muuseum, mille ülesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lähiajalugu.

Muuseumi eesmärk on harida ja kaasata Eesti inimesi ja külalisi ning innustada kõiki mõtlema lähimineviku üle, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja õigluse eest.

Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

Muuseumi rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal asutati Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Kistler-Ritso Foundation (sihtasutus) eesmärgiga koguda dokumente, mälestusi Eesti lähiajaloost. Samaaegselt loodi Eestis Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mille ülesanne oli rajada Tallinnasse okupatsiooniaega kajastav muuseum. Kistler-Ritso Eesti SA on loomisest saadik tegelenud Okupatsioonide muuseumi tegevuse koordineerimisega.

Muuseum rajati Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel (ca 2,5 mln eurot). Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.

Muuseumi nõukogu ja juhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi nõukokku kuuluvad oma ema, Olga Kistler-Ritso, asutajaõigused üle võtnud Sylvia ThompsonMichael Keller (Stanfordi ülikooli raamatukogu direktor), Anne-Ly Reimaa ja Sten Tamkivi.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmed on Merilin Piipuu ja Marko Poolamets.

Muuseumi rajamise patrooniks oli selle algusperioodil Lennart Meri ja muuseumi teadusliku sisu eest vastutas ajaloodoktor Enn Tarvel. Muuseumi direktor oli kuni 2012. aastani Heiki Ahonen (juhatuses lisaks Arvo Pesti (surnud), Lagle Parek, Tunne Kelam jt). Perioodil aprill 2012 – jaanuar 2015 oli muuseumi tegevjuhiks Kadri Viires. Alates aprillist 2015 on muuseumi direktor Merilin Piipuu.

Muuseumi kollektsioon ja digitaalne andmebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi digitaalselt ligipääsetavas avalikus andmebaasis on 37 131 museaali: esemeid, fotosid ja dokumente. Kõige väärtuslikumaks osaks kogudest peab muuseum okupatsioonivõimude poolt vangistatute ja sunnitöölaagritesse saadetute, samuti Eestist põgenenute isiklikke märkmeid, dokumente ning esemeid. Lisaks sellele on muuseumile väga olulised poliitiliste sündmuste, represseerimiste, pealtkuulamiste, aga ka põrandaaluse ja avaliku vastupanuvõitlusega seotud kodu- ja väliseesti materjalid.

Muuseumi püsinäitus "Vabadusel ei ole piire"[muuda | muuda lähteteksti]

Okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest kõnelev näitus “Vabadusel ei ole piire” koosneb viiest osast: "Ebainimlikkus", "Eksiilis", "Nõukogude Eesti", "Taastamine", "Vabadus".

Ebainimlikkuse osa vaatab tagasi Eesti lähiajaloo hetkedele, kui inimlikkuse põud kummitas kõiki siin elavaid inimesi.

Näituseosas Eksiilis jutustavad esemed ühes visuaalsete ja graafiliste elementidega eestlaste lugu piiri taga, eksiilis.

Nõukogude Eesti elule keskenduv näituseosa jaguneb kaheks. Esmalt käsitletakse nõukogude korra kehtestumist ühes indiviidi ees seisnud  ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on nõukogude inimese argipäev koos selle kultuuriliste kurioosumite ning nähtustega.

Iseseisvuse taastamise korrus käsitleb laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise aega 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu 2004. aastal. Ekspositsiooni keskmes on kaheksa inimest, keda ajalooraamatutest ei leia.

Vabaduse osa vaatab vabadust kui pingeseisundit, milles tuleb leida tasakaalu keskpunkt vabaduste ja kohustuste vahel.  

Uue püsinäituse loomisse olid kaasatud spetsialistid nii muuseumist kui ka väljastpoolt. Inimsusevastaste kuritegude teemaruumi kuraator on muuseumi näituste juht Sander Jürisson. Teise maailmasõja aegset põgenemist ning eestlaste elukäiku paguluses avab Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Maarja Merivoo-Parro. Nõukogude Eesti elu käsitleva ala kuraator on Tallinna Ülikooli lektor PhD Uku Lember. Iseseisvuse taastamisele keskenduva näituseosa koostas Oxfordi ülikooli järeldoktorant PhD Aro Velmet. Vabaduse teemaruumi sisu lõid kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja kunstnik Kaido Ole. Muusikalise kujunduse sisehoovi lõi muusik Taavi Tulev.

E-giid ja võimalused erivajadustega külastajale[muuda | muuda lähteteksti]

Teekonnal läbi muuseumi on külastaja saatjaks spetsiaalselt Vabamu püsinäitust silmas pidades välja töötatud e-giid (sisaldub piletihinnas), mis viib kaasavale ja mõtisklevale rännakule lähimineviku radadel.  E-giid pakub heli ja tekste seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, soome, saksa, prantsuse, hispaania). Giiditekstid on loonud dramaturg Eero Epner.

Vabamu ootab külastama kõiki inimesi ja nii on mõelnud ka erivajadustega inimeste peale, sest vabaduse väärtustamine tähendab eelkõige seda, et kõiki koheldakse võrdselt. Ratastoolis külastaja saab Vabamus liigelda saatja kaasabita. Ühelt korruselt teisele saab liftiga ja tasapindade ühendamiseks on kaldteed. Kuna paljud ruumid on väikesed, sobib paremini väiksema raamiga ratastool. Muuseumis on kitsam ratastool olemas. Muuseumi esimesel korrusel on invatualett ja muuseumi kõrval invaparkimiskoht.

Vaegkuuljatel ja kurtidel on võimalik näitusega tutvuda e-giidi transkriptsiooni abil ja lugeda museaale tutvustavaid tekste. Kuulmispuudega külastajate rühmad on oodatud osalema ekskursioonidel ja muuseumitundides koos oma viipekeeletõlgiga.

Ajutised näitused ja sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseum korraldab temaatilisi ajutisi näitusi, koostöös erinevate partneritega toimuvad erinevad sündmused – konverentsid, seminarid, kontserdid ja raamatuesitlused.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]