Alexander Schmidt

Allikas: Vikipeedia
Hermann Adolf Alexander Schmidt

Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.

Schmidt lõpetas 1858. aastal Tartu ülikooli meditsiinidoktori kraadiga. Seejärel töötas ta Felix Hoppe Seyleri assistendina Berliinis ja Carl Ludwigi assistendina Leipzigis. Aastatel 1862–64 töötas ta Tartu ülikoolis füsioloogilise keemia ja füsioloogia eradotsendina, 1864–69 dotsendina, olles ühtlasi Tartu Veterinaariakooli õppejõud. Aastatel 18691894 oli ta Tartu ülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja (Friedrich Bidderi järeltulijana), 18771880 arstiteaduskonna dekaan ja 18851890 Tartu ülikooli rektor.

Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, näidates, et fibrinogeeni muutumine fibriiniks on ensümaatilise protsessi tulemus. Ta nimetas vastavat veel avastamata ensüümi trombiiniks ja selle lähteainet protrombiiniks. Ta pani hüübimisvastaste süsteemide loomisega aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Veel uuris ta vere hingamisfunktsioone ja seda, kuidas oksüdeerumisprotsessid muudavad vere värvust.

1884 võeti ta Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina liikmeks.

Tartu Ülikooli Uude Anatoomikumi on paigaldatud Schmidti mälestustahvel, õppehoonest teisel pool Näituse tänavat seisab aga Kassitoome pargis Alexander Schmidti monument.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg oli matemaatik Erhard Schmidt.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Eduard von Wahl (1881–1885)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Alexander Schmidt

18851890
Järgnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Ottomar Meykov (1890–1892)