Alar Karis

Allikas: Vikipeedia
Alar Karis
Alar Karis
Alar Karis (2022)
6. Eesti president
Ametis
Ametisse asumise aeg
11. oktoober 2021
Eelnev Kersti Kaljulaid
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Ametiaeg
8. aprill 2018 – 7. september 2021
Eelnev Tõnis Lukas
Järgnev Kertu Saks (kuni 12.12.2021 Rein Kinkar (kt))
Eesti riigikontrolör
Ametiaeg
26. märts 2013 – 7. aprill 2018
Eelnev Mihkel Oviir
Järgnev Janar Holm
Tartu Ülikooli rektor
Ametiaeg
1. juuli 2007 – 30. juuni 2012
Eelnev Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Järgnev Volli Kalm
Isikuandmed
Sündinud 26. märts 1958 (65-aastane)
Tartu
Abikaasa Sirje Karis
Vanemad Harry Karis
Lapsed Kristjan Karis, Martin Karis, Kirstin Karis
Alma mater Eesti Põllumajandusakadeemia
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) arengubioloogia, molekulaargeneetika, transgeenne tehnoloogia
Tuntumad õpilased

Alar Karis (sündinud 26. märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, alates 11. oktoobrist 2021 Eesti president.

Ta on olnud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor. Aastatel 20132018 oli ta riigikontrolör ja 2018–2021 Eesti Rahva Muuseumi direktor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina aastal 2007
Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal
Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal
Alar Karis (2021)
Carl XVI Gustaf visiidil Tallinna, mida võõrustas Alar Karis (2023)

Karis on lõpetanud 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli[1] ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaariateaduskonna. Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis.[2] 2010. aastast on ta Eesti Üliõpilaste Seltsi koopteeritud vilistlane.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis, seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) Eesti Teaduste Akadeemia alluvuses töötavas Eesti Biokeskuses.[3]

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur Hamburgi Ülikoolis Saksamaal, siis 1992–1993 teadur Rahvuslikus Meditsiini Instituudis Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis Hollandis.[3]

1996. aasta alguses asus ta tööle Tartu Ülikooli, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.[3]

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,[4] mille juhatuse liige oli ta aastani 2005.[viide?] Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.[4][5]

Aastatel 20032007 oli ta Eesti Maaülikooli rektor.[2][3] Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.[3] 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.[2]

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st Tartu Ülikooli rektori ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid Volli Kalm ja Margit Sutrop 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.[2] Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult Ene Ergma (sai 143 häält).[2] Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt Tõnu Lehtsaarelt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli aulas 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle Eesti president Toomas Hendrik Ilves.[2] Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.[6] Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.[3]

2010. aastal nimetati Alar Karis Tšiili Vabariigi aukonsuliks.[7]

26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise riigikontrolöriks.[8]

2017. aasta oktoobris valiti Karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks.[9] Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.[3]

5. veebruaril 2020 valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.[10]

31. augustil 2021 valiti Karis Eesti presidendiks,[11] ta asus ametisse 11. oktoobril.[12]

Visiidid presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

Välisvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Alar Karise presidendivisiidid

Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta Riias parlamendi esimehe Ināra Mūrniecega, lisaks külastas Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi ning tutvus tulevase Eesti suursaatkonna hoonega.

Avaliku arvamuse uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda Kantar Emori küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: Kersti Kaljulaid alustas 73%, Toomas Hendrik Ilves 71%, Arnold Rüütel 74%[13] ja Lennart Meri 32% toetusega).[14] Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.[13]

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldusväärsuse küsitlustes teatas oma usaldusest Alar Karisele vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.[15]

2022. aasta märtsis–aprillis Kaitseministeeriumi tellimusel tehtud Norstati uuringus hindas presidendi institutsiooni usaldusväärseks 77% ja mitteusaldusväärseks 15% vastajatest.[16]

Riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute AS-i lehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Tulemused Karise ametiperioodil:[17]

Täielikult/pigem

usaldab, %

Üldse/pigem

ei usalda, %

2022 juuni 70 20
2022 august 67 21
2022 september 68 23
2022 oktoober 67 24
2022 november 70 21
2022 detsember 70 20

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Alar Karise isa on fütopatoloog Harry Karis.[19] Alar Karise abikaasa Sirje Karis on olnud Eesti Ajaloomuuseumi direktor ja oli 2018–2022 Tartu Linnamuuseumi direktor. Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja Martin, täiskasvanud tütar ja viis lapselast.[20][21]

Karis oli aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansambli Rentaablus liige, kus ta mängis viiulit.[22]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Vilistlased | 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri". miinaharma.ee. MHG. Vaadatud 3. septembril 2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 153–154
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "CV: Alar Karis". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 5. august 2022.
  4. 4,0 4,1 ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest. Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2000
  5. Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus. Universitas Tartuensis, nr 34, 22. oktoober 1999
  6. Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale. ERR, 19. märts 2012
  7. Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks. Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2010
  8. Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks. Postimees online, 26. märts 2013
  9. Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis. ERR, 27. oktoober 2017
  10. Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis. Eesti Maaülikooli pressiteade, 6. veebruar 2020
  11. Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks. ERR, 31. august 2021
  12. Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle. ERR, 11. oktoober 2021.
  13. 13,0 13,1 Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad. Kantar Emor, 23. september 2021
  14. Poolehoid Kaljulaidile püsib suur. Postimees, 19.10.2017
  15. Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist. Kantar Emor, 27. aprill 2022
  16. Avalik arvamus riigikaitsest. 2022. Tellija: Kaitseministeerium, läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022
  17. Avaliku arvamuse uuringud. Riigikantselei
  18. Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8
  19. Eesti entsüklopeedia 14, lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3
  20. Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel
  21. Vilja Kohler (10.09.2018). "Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast". Tartu Postimees.
  22. "Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega". menu.err.ee. 31.08.2021. Vaadatud 1.09.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Henn Elmet
Eesti Maaülikooli rektor
2003–2007
Järgnev
Mait Klaassen
Eelnev
Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Tartu Ülikooli rektor
2007–2012
Järgnev
Volli Kalm
Eelnev
Mihkel Oviir
Riigikontrolör
2013–2018
Järgnev
Janar Holm
Eelnev
Tõnis Lukas
Eesti Rahva Muuseumi direktor
2018–2021
Järgnev
Kertu Saks
Eelnev
Kersti Kaljulaid
Eesti president
astus ametisse 11. oktoobril 2021
Järgnev
valitakse 2026