Mine sisu juurde

Sotsialistliku töö kangelane

Allikas: Vikipeedia
"Sirp ja Vasar" oli sotsialistliku töö kangelase medal

Sotsialistliku töö kangelane (vene keeles Герой Социалистического Труда) oli aunimetus Nõukogude Liidus aastatel 1938–1991, kõrgeim tunnustus majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö alal osutatud teenete eest.[1]

Aunimetust anti isikutele, kes olid ilmutanud töökangelaslikkust, kes oma silmapaistva novaatorliku tegevusega olid andnud olulise panuse ühiskondliku tootmise efektiivsuse suurendamisse ja kes olid kaasa aidanud rahvamajanduse, teaduse ja kultuuri tõusule ning NSV Liidu võimsuse kasvule.[1]

Aunimetus kehtestati 27. detsembril 1938[1], sellele lisandusid Lenini orden, aukiri ja 1940. aastast ka medal Sirp ja Vasar.[2]

Esimene autasustamine toimus alles aasta pärast aunimetuse asutamist kui 20. detsembril 1939 anti sotsialistliku töö kangelase aunimetus Jossif Stalinile.

Kahekordseks sotsialistliku töö kangelaseks saanut autasustati teise medaliga Sirp ja Vasar ning kodukohta püstitati tema pronksbüst.[2]

Kokku anti aunimetust 20 615 korral, sealhulgas 201 inimest said kahel ja 15 inimest kolmel korral selle aunimetuse.[3]

Kolmekordsed sotsialistliku töö kangelased

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV-s

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV-s said sotsialistliku töö aunimetuse 1979. aasta seisuga 119 inimest (nende hulgas 45 naist).[1] 1987. aasta seisuga oli aunimetuse saanud 137 inimest.[4] Ainsana pälvis kahel korral aunimetuse kolhoosiesimees Endel Lieberg.

  1. 1 2 3 4 Eesti NSV sotsialistliku töö kangelased. digar.ee
  2. 1 2 Pirita jõgi peidab miljonite kroonide väärtuses kulda. delfi.ee, 21. mai 2001
  3. Статистика по Героям Социалистического Труда // Герои страны. warheroes.ru
  4. "Герои Социалистического Труда". Москва: Изд-во «Известия Советов народных депутатов», 1988