Philipp von Scheiding

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Philip von Scheiding, 1629

Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Meissenist pärit ja 1582. aastal Rootsi kuningas Johan III käest aadlitiitli saanud riiginõunik Christoffer von Scheidingi (surnud 1617) ja Magdalena Jakobsdotter Rosengreni (1550–1607) pojana.[1] Kronobergi lääni asehalduri Otto von Scheidingi (1580–1651) vend. Tema isale kuulusid Östergötlandi lääni Linköpingi stiftis asunud Tjärstadi kirikuvalla Skedevi mõis, Horni kirikuvalla Åby mõis ja Mogata kirikuvalla Kullerstadi mõis.

1602 Karl IX kammerjunkur; 1606 õuemarssal, sõjaväe kindralkomissar Liivimaal, 25. oktoober 1606 Narva kindluse asehaldur ja Liivimaa sõjaväeülem, riiginõunik; 1614 sõjaväe ülemsõjakomissar Venemaal Novgorodis, 1615 riiginõunik ja kammernõunik, 1616 Bergslageni ja Ida-Dalarna asehaldur, 1620 Rootsi vasekompanii (Koppar- Compagniet) kuberner, vahemikul 3. märts 1628 kuni 17. juuli 1642 Tallinna linnuse, Tallinna ja kogu Eestimaa asehaldur; 10. detsember 1634 Liivi-, Ingeri- ja Karjala kõrgeima kohtuorgani Tartu õuekohtu esimene president; 8. mai 1635 Tartu Ülikooli asekantsler; 10. juuli 1637 aadlikooli inspektor Tallinnas ja samal aastal soetas endale Keila mõisa.

Rootsis kuulus talle 1621. aastast Arnö mõis, mille 14. septembril 1641 vahetas Jakob De la Gardie Jägala mõisa vastu Harjumaal, kuid hiljem tema pärijatelt mõis 26. aprillil 1684 resolutsiooniga redutseeriti.

Lisaks kuulusid talle Kunda ja Scheideby mõisad.[2]

Ta on maetud Oleviste kiriku juurde.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 1613. aastal Helena von Delwigiga (1591–1628), kes oli Tuhala mõisnik Ewert von Delwigi (surnud 1605) ja Valtu mõisast pärit Margaretha von Maydelli tütar. Abielust sündis:

Philipp von Scheidingi teine abikaasa Carolina Luthern, õlimaal 1638[4]

Teistkordselt abiellus 1633. aastal Catharina von Luhriga (surnud 1671), kes oli Tallinna raehärra ja bürgermeistri Hermann Luhri (von Luher, Luhren, surnud 1599) tütar. Abielust sündinud lapsed said kõik 13. augustil 1653. vabahärra seisuse:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erich von Beeck (1588–1650), Zwo Christliche Leichpredigten, Derer die Eine gehalten am 17. Julij des verflossenen 1646. Jahres im Hause, Da der Cörper Des Wolgebornen, Hochedlen Herrn, Herrn Philippi von Scheiding, Ihr Königl. Mayst. und dero Reiche Schweden wolverdienten Rahts, Gubernatoren des Fürstenthumbs Ehsten, General-Stadthaltern auff Revall, Praesidenten des hochpreisslichen Königl. Hoffgerichts zu Dörpat, und selbiger Academiae Cancellarij; auff Scheideby, Kegel und Jakowall Erbherrn, hat sollen von Adelichen Personen getragen, begleitet und beygesetzet werden in der Pfarrkirchen zu S. Olai; Die Andere gehalten am 16. Februarij dieses jetztlauffenden 1647. Jahrs in der Pfarrkirchen zu S. Olai, Da des ob- und hochgedachten Sel. Herrn Leich mit ... Adelichem Comitat und Volckreicher Versamblung hin ist begleitet, und hat sollen zur Erden bestätiget werden, Von M. Erico von Beeck, Pastore zu S. Nicolai, und des H. Ministerij Seniore zu Revall. Revall, Gedruckt bey Heinrich Westphal, Gymnas. Buchdr. 1647. E-kataloog ESTER (Sisaldab Philipp von Scheidingi eluloo)
  • Kongl. Svea Hofrätts Presidenter samt Embets- och Tjenstemän 1614–1898. Biografiska anteckningar samlade och utgifna af A. Anjou, Eksjö: Eksjö Tryckeri-Aktiebolag, 1899, lk.31–32

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Samuel Nilsson Hässlest
Narva asehaldur
16061613
Järgnev:
Evert Horn af Kanckas
Eelnev:
Vabahärra Johan De la Gardie
Eestimaa kuberner
16281642
Järgnev:
Vabahärra Gustaf Oxenstierna