Philipp von Scheiding
| Philipp von Scheiding | |
|---|---|
 Philipp von Scheiding, 1629 | |
| Sünniaeg |
10. august 1578 Arboga Västmanland Rootsi kuningriik |
| Surmaaeg |
9. juuni 1646 Tallinn Rootsi kuningriik |
| Töökoht | Narva kindluse asehaldur ja Liivimaa sõjavägede ülem, Bergslageni ja Ida-Dalarna asehaldur, Rootsi vasekompanii kuberner, Tallinna linnuse, Tallinna ja kogu Eestimaa asehaldur, Tartu õuekohtu president ja Tartu Academia Gustaviana asekantsler |
| Tunnustus | riiginõunik, aadlitiitel (1625) |
| Sugulased | Scheidingid |
Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga Västmanland Rootsi kuningriik – 9. juuni 1646 Tallinn Rootsi kuningriik) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Philipp von Scheiding sündis Meissenist pärit riiginõuniku Christoffer von Scheidingi (surnud 1617) ja Magdalena Jakobsdotter Rosengreni (1550–1607) pojana.[1] Ta oli Kronobergi lääni asehalduri Otto von Scheidingi (1580–1651) vend. Tema isale kuulusid Östergötlandi lääni Linköpingi stiftis asunud Tjärstadi kirikuvalla Skedevi mõis, Horni kirikuvalla Åby mõis ja Mogata kirikuvalla Kullerstadi mõis.
1602. aastast oli ta Karl IX kammerjunkur; 1606. aastal õuemarssal, sõjaväe kindralkomissar Liivimaal, 25. oktoobrist 1606 Narva kindluse asehaldur[2] ja Liivimaa sõjavägede ülem, osales 1608 Rootsi vägedega Paide piiramisel[2], riiginõunik; 1614 sõjaväe ülemsõjakomissar Venemaal Novgorodis Ingeri sõja ajal, 1615 riiginõunik ja kammernõunik, 1616 Bergslageni ja Ida-Dalarna asehaldur, 1620 Rootsi vasekompanii (Koppar-Compagniet) kuberner.
3. märtsist 1628 kuni 17. juulini 1642 oli ta Tallinna linnuse, Tallinna ja kogu Eestimaa asehaldur.[2]
1634. aastal oli Eestimaa asehaldur Philipp von Scheiding, Rzeczpospolitaga sõjas oleva Venemaa ja Saksamaal Kolmekümneaastases sõjas osaleva Rootsi, Moskva tsaaririigi-Rootsi liiduläbirääkimiste delegatsiooni juht Moskvas.[3]
Alates 10. detsembrist 1634 oli ta Liivi-, Ingerimaa ja Karjala kõrgeima kohtuorgani Tartu õuekohtu esimene president; alates 8. maist 1635 Tartu ülikooli asekantsler; alates 10. juulist 1637 aadlikooli inspektor Tallinnas ja samal aastal soetas ta endale Keila mõisa.
Rootsis kuulus talle 1621. aastast Arnö mõis, mille 14. septembril 1641 vahetas Jakob De la Gardie Jägala mõisa vastu Harjumaal, kuid hiljem tema pärijatelt mõis 26. aprillil 1684 resolutsiooniga redutseeriti.
Lisaks kuulusid talle Kunda ja Scheideby mõis.[4]
Ta on maetud Oleviste kiriku juurde.[2]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Abiellus 1613. aastal Helena von Delwigiga (1591–1628), kes oli Eestimaa maanõuniku ja Tuhala mõisniku Ewert von Delwigi (surnud 1605) ja Valtu mõisast pärit Margaretha von Maydelli tütar. Abielust sündis:
- Margaretha von Scheiding (surnud 1650), vabapreili, Kristiina kammerneitsi, abiellus 1642 Claes Nilsson Stiernsköldiga (1617–1676).[5]
1633. aastal abiellus ta Catharina von Luhriga (surnud 1671), kes oli Tallinna raehärra ja bürgermeistri Hermann Luhri (von Luher, Luhren, surnud 1599) tütar. Kõik sellest abielust sündinud lapsed said 13. augustil 1653 vabahärra seisuse:
- Johan Christopher Scheiding (1634–1685), Keila vabahärra, Eestimaa asehaldur, abiellus 1664 Stockholmis Margaretha Oxenstiernaga (sündinud 1644), kes oli Erik Carlsson Oxenstierna af Eka och Lindö (1616–1662) tütar;
- Otto von Scheiding (1637-1714), Keila vabahärra, Liivimaa maanõunik, Lehola, Humala ja Valingu mõisnik, abiellus feldmarssal Herman Wrangeli ja Nassau-Siegeni krahvinna Amalia Magdalena tütre Elisabet Dorotea Wrangeliga (sündinud 1644);
- Anna Magdalena von Scheiding (sündinud 1636), vabapreili, abiellus 1655 Tallinnas meeskohtuniku ja Vigala mõisniku Berend Johann von Uexkülliga (1648–1687);
- Catharina Elisabeth von Scheiding (1638–1703), vabapreili, abiellus 1661 Tallinnas hilisema Eestimaa rüütelkonna peamehe, Ravila ja Saha mõisniku Berend Johann von Uexkülliga (1630–1701).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 237".
- 1 2 3 4 Filip Scheding, adlad von Scheiding, till Arnö (Biskops-Arnö) i Övergrans socken Uppsala län, Kunda i Maholms socken i Wierland samt Kegel i likan, socken och Jaggowall i Jegelechts socken i Harrien, Estland. Född 157(9) 10/8 i Arboga. Student i Leipzig och Altdorff. Konung Carl IX:s kammarjunkare 1602. Häradshövding i Kind 1605 och 1606. Legat till kurfursten Fredrik av Pfalz, lantgreven Mauritz av Hessen och konung Jakob I av England 1604. Hovmarskalk 1606-08-20. Generalkommissarie vid svenska armén i Livland s. å. 24/5. Överste för krigsfolket därst. s. å. 20/10 och ståthållare på Narva s. å. 25/10. En bland kommissarierna vid mötet i Wittensten med polska sändebuden 1608-07-25. Riksråd före 1613-03-03. Överstekrigskommissarie vid svenska armén vid Novgorod 1614. Kammarråd 1615. Ståthållare över Kopparbergslagen och Österdalarne 1616. Revisionskommissarie i Kexholms län. Guvernör över Svenska kopparkompaniet 1620-01-01. Ståthållare över Kopparbergslagen och Österdalarne 1621-07-19. Introd. för ätten 1625 under nr 38, vilket nummer sedan ändrades till 71. Medlem av rådsregeringarna 1621 och 1626. I beskickning till Estland 1627. Guvernör över Revals slott och stad samt hela Estland 1628-03-03. President i Dorpats hovrätt s. å. 10/12. Vice kansler för Dorpats universitetet i nämnda stad 1635-05-08. Inspektor för adl. skolan i Reval 1637-07-10. Avsked från guvernörsbefattningen i Estland 1642. Död 1646-07-09 i Reval och begraven 1647-02-16 i S:t Olai kyrka
- ↑ Vello Naaber, "Vene-Rootsi suhted 1617–1934." TRÜ Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ajalooringi kogumik. Ajalooalaseid töid I. Tartu 1962, lk. 101
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 103".
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk. 81
- ↑ "Uppsala Auktionskammare: Philip von Scheidings hustru Carolina Luthern daterad Anno 1638, Olja på duk 114 x 87 cm". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2012. Vaadatud 18. septembril 2012.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erich von Beeck (1588–1650), Zwo Christliche Leichpredigten, Derer die Eine gehalten am 17. Julij des verflossenen 1646. Jahres im Hause, Da der Cörper Des Wolgebornen, Hochedlen Herrn, Herrn Philippi von Scheiding, Ihr Königl. Mayst. und dero Reiche Schweden wolverdienten Rahts, Gubernatoren des Fürstenthumbs Ehsten, General-Stadthaltern auff Revall, Praesidenten des hochpreisslichen Königl. Hoffgerichts zu Dörpat, und selbiger Academiae Cancellarij; auff Scheideby, Kegel und Jakowall Erbherrn, hat sollen von Adelichen Personen getragen, begleitet und beygesetzet werden in der Pfarrkirchen zu S. Olai; Die Andere gehalten am 16. Februarij dieses jetztlauffenden 1647. Jahrs in der Pfarrkirchen zu S. Olai, Da des ob- und hochgedachten Sel. Herrn Leich mit ... Adelichem Comitat und Volckreicher Versamblung hin ist begleitet, und hat sollen zur Erden bestätiget werden, Von M. Erico von Beeck, Pastore zu S. Nicolai, und des H. Ministerij Seniore zu Revall. Revall, Gedruckt bey Heinrich Westphal, Gymnas. Buchdr. 1647. E-kataloog ESTER (Sisaldab Philipp von Scheidingi eluloo)
- Kongl. Svea Hofrätts Presidenter samt Embets- och Tjenstemän 1614–1898. Biografiska anteckningar samlade och utgifna af A. Anjou, Eksjö: Eksjö Tryckeri-Aktiebolag, 1899, lk.31–32
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk 483–484 lk 89
- Elulugu (1916), lk. 999 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Elulugu (1890), lk. 624–625 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- adelsvapen.com: Adliga ätten von Scheiding nr 71
- Tallinna Linnateatri hoonete ajaloost: Lai tänav 25 (kinnistu nr 139)
- Philipp von Scheiding veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
| Eelnev Samuel Nilsson Hässlest |
Narva asehaldur 1606–1613 |
Järgnev Evert Horn af Kanckas |
| Eelnev Vabahärra Johan De la Gardie |
Eestimaa kuberner 1628–1642 |
Järgnev Vabahärra Gustaf Oxenstierna |