Mine sisu juurde

Maavanem

Allikas: Vikipeedia

Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.

Maavanem võib olla ka ladinakeelse tiitli senior terrae tõlge eesti keelde, millega tähistatakse muinas- või keskaegseid eesti või liivi aukandjaid, näiteks Saaremaa vanemaid, kes sõlmisid 27. augustil 1255 Saare-Lääne piiskopi esindaja Sangerhauseni Annoga rahulepingu.

Senised maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega. Senised maavalitsuste esimehed jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena.

1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud ajutise maavalitsuse esimehe ametikoha. Ta nimetati ametisse Vabariigi Presidendi poolt 6 aastaks juhtimisvõimetega isikute hulgast, kes olid vähemalt 30 aastat vanad, omasid kõrgemat haridust ning oskust ja vilumust valitsemise alal. 20. detsembril 1938 nimetas Vabariigi President maavanemad järgmiselt:

 Pikemalt artiklis Eesti maavanemate loend

12. juunil 1940 määras Vabariigi President Harju maavanemaks arvates 20. juunist 1940 Paul Männiku[1].

21. jaanuaril 1939 määras Vabariigi Valitsus Harju, Petseri, Tartu ja Viru maavanema kuupalgaks 340 krooni, Pärnu ja Võru maavanema palgaks 320 krooni, Lääne ja Viljandi maavanema palgaks 300 krooni ning Järva, Saare ja Valga maavanema palgaks 280 krooni [2]. 23. mail 1940 määras Vabariigi Valitsus Lääne maavanema kuupalgaks 320 krooni ja Saare maavanema kuupalgaks 300 krooni [3].

Eesti taasiseseisvumise järel kinnitas ametisse maavanemad kuni 2. juunini 1993 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja hiljem Riigikogu, seejärel aga Vabariigi Valitsus.

Maavalitsuste ja maavanemate tegevus lõpetati Eestis 1. jaanuarist 2018.[4]

Rootsi kuningriik

[muuda | muuda lähteteksti]

Maavanem ehk maaisand (landshövding) on läänivalitsuse juht, riigi kõrgeim esindaja läänis. Maavanema nimetab Rootsi valitsus.

Ajalooliselt oli Rootsi kuningriigis, Soomes ja Rootsis oli maakonnavanem (rootsi k. Landshövding) Rootsi kuningriigis keskajal kujunenud ametniku positsioon, kellele oli kõrgematelt valitsejatelt antud valitsemis- ja kohtuvõim alamate suhtes. 1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldusega, tehti Rootsi kuningriigis maakondade ametlik jaotus ja lisati maakonnavanema amet. Maakonnavanem pidi olema kuninga esindaja maakonnas, (kindral)kuberneri alluvuses. Enne seda kasutati Rootsis 16. sajandi teisel poolel Saksa mudeli järgi asehalduri (rootsi k. ståthållar) tiitlit, st valitseja piirkondlikku asetäitjat, kuid 1634. aasta valitsemiskorralduses asendati see maakonnavanemaga. Mõned maakonnavanemad kandsid jätkuvalt asehalduri tiitlit, nt Gotlandi asehaldur. Hiljem olid teatud kuninglikes lossides (Stockholm, Drottningholm, Ulriksdal, Haga, Gripsholm, Rosersberg ja Strömsholmi lossis) asehaldurid. Tiitlit kasutasid ka Uppsala, Linköpingi, Kalmari, Halmstadi, Örebro, Västeråsi ja Gävleborgi lääni haldurid[5][6].

 Pikemalt artiklis Turu ja Pori lään#Turu ja Pori lääni maaülemad

Rootsi valitsusaegsel Eestimaal on rootsikeelset sõna landshövding ’maaülem’ (land ’maa’ + hövding ’pealik, ülem’). kasutatud 3. aprillil 1700. aastal Tallinnas trükitud kuninglikus publikaadis[7][8].

Venemaa keisririigi Soome suurvürstiriigis oli administraatorist maaisanda ametikoha nimetus aastail 1837–1918 kuberner ning Soome iseseisvudes 1918. aastal taastati ajalooline ametikoha nimetus maaisand. Tänapäeval on maaisand ehk maavanem Rootsis lääni kõrgeim haldusametnik. Soomes kaotati maaisanda ametikohad 2009. aasta haldusreformi ja Soome läänide likvideerimisega (va Ahvenamaa lään) ning maakonnapõhise haldusjaotuse moodustamist.

Rootsi maavanemad (juuli 2006)

[muuda | muuda lähteteksti]
LäänMaavanemLäänivalitsus
Stockholmi läänMats HellströmStockholmi läänivalitsus
Uppsala läänAnders BjörckUppsala läänivalitsus
Södermanlandi läänBo KönbergSödermanlandi läänivalitsus
Östergötlandi läänBjörn Eriksson Östergötlandi läänivalitsus
Jönköpingi läänLars EngqvistJönköpingi läänivalitsus
Kronobergi läänLars-Åke LagrellKronobergi läänivalitsus
Kalmari läänSven LindgrenKalmari läänivalitsus
Ojamaa läänMarianne SamuelssonGotlandi läänivalitsus
Blekinge läänIngegerd WärnerssonBlekinge läänivalitsus
Skåne läänGöran TunhammarSkåne läänivalitsus
Hallandi läänLars-Erik LövdénHallandi läänivalitsus
Västra Götalandi läänGöte Bernhardsson Västra Götalandi läänivalitsus
Värmlandi läänEva Eriksson Länsstyrelsen i Värmlands län
Örebro läänSören GunnarssonÖrebro läänivalitsus
Västmanlandi läänMats SvegforsVästmanlandi läänivalitsus
Dalarna läänIngrid DahlbergDalarna läänivalitsus
Gävleborgi läänChrister EirefeltGävleborgi läänivalitsus
Västernorrlandi läänGerhard Larsson Västernorrlandi läänivalitsus
Jämtlandi läänMaggi MikaelssonJämtlandi läänivalitsus
Västerbotteni läänLorentz Andersson Västerbotteni läänivalitsus
Norrbotteni läänPer-Ola ErikssonNorrbotteni läänivalitsus
  1. RT 1940, 50, 475
  2. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700258494&img=era0031_002_0000716_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=60ee2627a549e6ed73755a1083b37c19
  3. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700264043&img=era0031_002_0000929_00015_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=052ac642446eaec0dafa782e63e1f406
  4. "Maavanemate teenistusest vabastamine–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 10. novembril 2025.
  5. Beata Losman, Förvaltningshistorik. 5. Län, landshövding, landsstat
  6. Beata Losman, Anders Degerström, Lars Ericson, Ulf Söderberg, Svensk förvaltningshistoria. ISBN 9197384186 Publicerad: Ramsele : SVAR, Riksarkivet, 2004
  7. landshövding, Tartu Ülikooli Vana kirjakeele sõnastik, Autor: Külli Prillop, vaadatud 17.12.2025
  8. Ariste, Paul 1981. Rootsi laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 148–157.