Džäss

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikastiilist; telekoka kohta vaata artiklit Rainer Härm

Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.

Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.

Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi.

Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve.

Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1890.–1910. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ragtime
Next.svg Pikemalt artiklis Dixieland

Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888–1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong.

1920. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman.

1930. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sving

1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli.

1940. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bebop
Ornette Coleman

1950. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Free jazz
Next.svg Pikemalt artiklis Cool jazz

1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman.

1960.–1970. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Esimesteks jazz fusion'i plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryelli (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur mõju jazz fusion arengule Miles Davise 1968. aasta plaat "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid erinevad rock-grupid näiteks Cream ja The Grateful Dead, samuti Blood, Sweat and Tears ja Frank Zappa's Mothers of Invention kasutama oma muusikas džässielemente ja -harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni.

Tuntumaid 1970ndate jazz fusioni esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime, Return to Forever, Herbie Hancocki Headhunters, Soft Machine, Colosseum, Caravan, Nucleus, Blood, Sweat and Tears , Chicago, If, Frank Zappa, Santana, The Eleventh House jt.

Tuntud džässmuusikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Džässmuusikute loend

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Jazz Radio Stations