Helmi Mäelo

Allikas: Vikipeedia

Helmi Mäelo (aastani 1923 Helmi Pett, 1923–1924 Helmi Mühlberg; 13. aprill 1898 Uderna, Tartumaa17. juuli 1978 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane, emadepäeva tähistamise algataja Eestis.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Helmi Mäelo sai hariduse Uderna ministeeriumikoolis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis Tartus, mille lõpetas 1919. aastal. Aastail 1920–1923 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastal 1923 oli ta Eesti Naiste Karskusliidu kaasasutaja, 1924–1940 peasekretär. Aastail 1923–1924 toimetas ta ajakirja Naiste Töö ja Elu. Aastail 1933–1937 kuulus ta ajakirja Eesti Naine toimetusse, 1938–1940 oli selle vastutav ja tegevtoimetaja. Aastail 1933–1937 oli ta Eesti Naise lisaväljaande Väikeste Sõber toimetaja. Aastail 1937–1940 Välis-Eesti Ühingu juht.

Mäelo algatusel hakati 1923. aastal Eestis tähistama emadepäeva, eelnevalt oli ta seda tähistanud 1922. aastal Udernas. 14. veebruaril 1934 nimetas Tartu linnavolikogu tema ettepanekul Maarjamõisa tänava Julius Kuperjanovi tänavaks[1]. Mäelo oli ka hiljem Tartu linnavolikogu liige[2].

1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja siirdus hiljem Rootsi. Seal oli ta aastail 1960–1975 Balti Humanistliku Ühingu sekretär.

Helmi Mäelo kuulus Välismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-klubisse ja Rootsi Kirjanike Liitu. Ta oli Eesti Komitee ja Soome Naiste Karskusliidu auliige. Kodumajanduskoja liige.

Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Mäelo on ühtekokku kirjutanud 13 romaani. Tema peateos on pentaloogia "Oma veri" (1965). Ta on avaldanud ka noorsoo- ja populaarteaduslikke raamatuid, samuti karskus- ja kasvatusteemalisi brošüüre.

Helmi Mäelo on jätnud sügava jälje Eesti memuaristikasse. Aastal 1959 ilmus paguluses tema autobiograafia I osa pealkirjaga "Talutütar". Raamat jutustab Mäelo lapsepõlvest enne Eesti Vabariigi sündi muuhulgas leiab teosest pildikesi Uderna koolist ja Tartu üliõpilaselust. Järgmisena avaldatud "Elutegevuses" (1961) on mälestused noorusest ning aktiivsest karskus- ja rahvaharidustööst Eesti Vabariigi aastatel. Eluloosari jätkus teosega "Võõrsil" (1974), kus Mäelo kirjeldab põgenemist Rootsi ja pagulaspõlve esimesi aastaid. Järgneva osa pealkiri oli "Sammud edasi", see avaldati 1975. aastal Lundis. Raamatus tutvustab Helmi Mäelo oma tegevust Rootsis pagulasena. Kajastamist leiab ka periood, mil Helmi Mäelo kirjutas Eesti tänaseni ainukese naisajaloo tervikkäsitluse "Eesti naine läbi aegade".

Helmi Mäelo olulisim populaarteaduslik teos "Eesti naine läbi aegade" ilmus 1957. aastal Lundis (taasavaldatud 1999. aastal Eestis kirjastuses Varrak). Raamat sisaldab tänini kõige terviklikumat ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja naisajaloo periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste biograafilised andmed ja lühitutvustuse.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Helmi Mäelo abiellus 29. sept 1923. aastal Bernhard Mäeloga[3],[4]. Bernhardi esialgne perekonnanimi Mühlberg eestistati Mäeloks, abiellumise ajal polnud veel eestistamise taotlust rahuldatud[4]. Nende tütar on Marja Jaanivald[3] ning pojad Meemo Mäelo ja Olev Mäelo[5]. Tema vend oli sõjaväelane Kristjan Pett[3](1915–2016).

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta 17. augustil paigaldati Tartus Peeter Põllu parki Helmi Mäelo mälestuspink. Pingi paigaldamise algatanud sugulaste sõnul oli see õpilase ja õpetaja sümboolne taaskohtumine, kuna Mäelo õppis Peeter Põllu juhitud koolis ning kujutas kunagist direktorit hiljem ka romaanis "Teras".[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tartu linnavolikogu lahkus helde südamega. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 5.
  2. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19380422.2.23
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Avati Helmi Mäelo mälestuspink Postimees 17. august 2015
  4. 4,0 4,1 Helmi Mäelo. (1961). Elutegevuses: mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Lk 146-147. 
  5. "Sugupuude andmebaas Geni".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, ER, Tallinn 1981, lk 438–441 (käsitluse autor Reet Krusten) ja bibliograafia lk 444
  • Linda Uustalu, "Helmi Mäelo elust ja loomingust" – ettekannete kogumikus "Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988. a.", 1. osa, Eesti Kultuurifond, Tallinn 1989, lk 98–108
  • Tuntud elvalasi läbi aegade. Koostanud Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu, Tartu 2006, lk 100–101
  • Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toimetanud Piret Kruusipere. Eesti TA Undrei ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008, lk 144–146
  • Helmi Mäelo "Sammud edasi". "Eesti naine läbi aegade" saamislugu. Evelin Tamm. Kirjed, 2013-18-08

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]