Ühistöö

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ühistöö
„Ühistöö“ meditsiini- ja toitluspunkti personal Vastseliina (Lepassaare raudteejaamas).jpg
Ühistöö meditsiini- ja toitluspunkti töötajad Vastseliina (nüüd Lepassaare raudteejaamas). Vasakult kolmas 2. diviisi sidumissalga nooremarst Arthur Amon, paremalt kolmas punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg (1919)
Asutatud 6. detsember 1918
Tegevuse lõpetanud 1921
Peakorter Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone
Tegevuspiirkond Eesti
Juht Voldemar Päts
Ühistöö meditsiini- ja toitlustuspunkti töötajad koos haavatuga. Paremal punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919
Ühistöö vabatahtlikud Vabadusõja lõunarindel kaevikut kaevamas, 1919
Ühistöö pakkide saatmine Narva rindele, 1919
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Vabadussõja ajal tegutsenud abiorganisatsioonist; ajalehe kohta vaata Ühistöö (Rapla ajaleht)

Ühistöö oli vabatahtlikest koosnev abiorganisatsioon, mis tegeles peaasjalikult Vabadussõja ajal erinevate meditsiiniliste, logistiliste ja heategevuslike ülesannetega algselt sõjas oleva Eesti Rahvaväe ja hiljem ka Eesti ühiskonna laiemaks toetamiseks.[1][2]

Ühingo asutamiskoosolek toimus Tallinna õpetajaskonna initsatiivil 6. detsembril 1918 Tallinnas ja selle juhiks sai Voldemar Päts, kes sai hiljem selle töö eest Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu.[3] Järgnevalt asutati ühingu osakondi ka mujal Eestis.[4] Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sellest hiljem osakonnad, mis tegelesid vastavalt haavatute ja haigete abistamise, tegeva sõjaväe toetamise ning sõjapõgenike ja sõjavangide eest hoolitsemisega. Nendest osakondadest moodustati 18. jaanuaril 1919 Vabariigi Valitsuse otsusega uus iseseisev organisatsioon – Eesti Punane Rist, mis pidi alluma Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemale.[4]

Pärast Vabadussõja lõppu tegutses ühing edasi põhiliselt palgatöölistega, tegeldes erinevat tüüpi heategevusliku tööga ja annetuste korjamisega Vabadussõja mälestusmärkide püstitamiseks. Ühistöö lõpetas tegevuse 1921. aastal.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1. detsembril 1918 toimus Estonia teatris Eesti Ajutise Valitsuse esindajate osavõtul rahvakoosolek, kus arutati, et kuidas saaks käimasolevat vabadusvõitlust omaltpoolt toetada tsiviilisikud. Koosolekul otsustati, et kõik organisatsioonid peavad kohustama oma liikmeid asutama Kaitseliitu, varustama Rahvaväge moonaga ja andma võimaluste piires riigile laenu.[5] Samuti tuli arutlusele Tallinna õpetajaskonna hulgas tekkinud mõte luua eraldi tsiviilorganisatsioon, mis aitaks valitsust ja sõjaväge iseseisvuse kaitsmisel.[3] Riigi Kunsttööstuskooli direktor Voldemar Pätsile anti koosolekul ülesanne valmistada ette sellise organisatsiooni põhikiri,[5] mis kinnitati 5. detsembril valitsuse poolt[6].

8. detsembril toimus Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones ühingu asutamiskoosolek, kus valiti liidu juhatus ja määrati juhatuse esimeheks Voldemar Päts.[6] Samuti otsustati, et Ühistöö keskjuhatus hakkab asuma Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones (praegune Inglise kolledž), kust koos valitsusega antakse üle riigi paiknevatele allosakondadele tegevussuuniseid.[7] Ühingu nime – "Ühistöö" – mõtles välja Voldemar Pätsi abikaasa Johanna Päts.[7]

Tegevus Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus pärast Vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppemist tegutses Ühistöö edasi palgaliste töötajatega. Jätkati pesu õmblemist Ameerika Punasele Ristile ja teenitud raha kasutati kohalike vaeste toetamiseks. Samuti tegeles Ühistöö rahakorjamisega Vabadussõja ausammaste püstitamiseks.[8] Ühistöö lõpetas tegevuse 1921. aastal.[8]

Lisaks anti pärast sõja lõppu 412 inimesele Ühistöö teenetemärk, mis on üks Eesti haruldasemaid aumärke.[9] Samuti andis vabariigi valitsus 14. detsembril 1920 Voldemar Pätsile Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu, tuues põhjuseks "seda suurt tööd [...], mis Ühistöö on vabadussõja kestvusel Eesti riigi ülesehitamiseks teinud."[3]

1927. aastal andis Tallinna Õpetajate Selts välja Eduard Laamani koostatud kogumikraamatu Ühistöö tegevusest.[8]


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bank 2017, lk 30–31
  2. Maide 1933, lk 15 [PDF-i järgi]
  3. 3,0 3,1 3,2 ""Ühistöö" loodi 20 aasta eest". Päewaleht, 8. detsember 1938 (nr. 333). Kasutatud 11. november 2017.
  4. 4,0 4,1 Eve Aab. "Aja jälg 2. osa". Eesti Rahva Muuseum. Kasutatud 14. jaanuar 2019.
  5. 5,0 5,1 Bank 2017, lk 31
  6. 6,0 6,1 ""Ühistöö" aastapäeval". Päewaleht, 8. detsember 1919 (nr 269). Kasutatud 14. jaanaur 2019.
  7. 7,0 7,1 Bank 2017, lk 32
  8. 8,0 8,1 8,2 Bank 2017, lk 40
  9. Bank 2017, lk 30

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Postimees" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Postimees2" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Päewaleht3" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]