Ühistöö

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ühistöö meditsiini- ja toitluspunkti töötajad Vastseliina (nüüd Lepassaare raudteejaamas). Vasakult kolmas 2. diviisi sidumissalga nooremarst Arthur Amon, paremalt kolmas punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919
Ühistöö meditsiini- ja toitlustuspunkti töötajad koos haavatuga. Paremal punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919
Ühistöö vabatahtlikud Vabadusõja lõunarindel kaevikut kaevamas, 1919
Ühistöö pakkide saatmine Narva rindele, 1919
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Vabadussõja ajal tegutsenud abiorganisatsioonist; ajalehe kohta vaata Ühistöö (Rapla ajaleht)

Ühistöö oli ajavahemikus 8. detsember 1918[1]–1921[2] eksisteerinud vabatahtlikest koosnev abiorganisatsioon, mis tegeles Vabadussõja ajal erinevate meditsiiniliste, logistiliste ja heategevuslike ülesannetega algselt Eesti Rahvaväe ja hiljem Eesti ühiskonna toetamiseks.[3][4]

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1. detsembril 1918 toimus Estonia teatris Eesti Ajutise Valitsuse esindajate osavõtul rahvakoosolek, kus arutati, et kuidas saaks käimasolevat vabadusvõitlust omaltpoolt toetada tsiviilisikud. Koosolekul otsustati, et kõik organisatsioonid peavad kohustama oma liikmeid asutama kaitseliitu, varustama Rahvaväge moonaga ja andma võimaluste piires riigile laenu.[5] Samuti tuli arutlusele Tallinna õpetajaskonna hulgas tekkinud mõte luua eraldi tsiviilorganisatsioon, mis aitaks valitsust ja sõjaväge iseseisvuse kaitsmisel.[1] Riigi Kunsttööstuskooli direktor Voldemar Pätsile anti koosolekul ülesanne valmistada ette sellise organisatsiooni põhikiri.[5]

Nimi "Ühistöö" pärineb Voldemar Pätsi abikaasalt Johanna Pätsilt.[6]

8. detsembril toimus Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones ühingu asutamiskoosolek. Juhatuse esimeheks määrataksegi Voldemar Päts. Otsustati, et Ühistöö keskjuhatus hakkab asuma Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones (praegune Inglise kolledž), kust koos valitsusega antakse üle riigi paiknevatele allosakondadele tegevussuuniseid.[6]

Tegevus Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja järel[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppemist tegutses Ühistöö edasi palgaliste töötajatega. Jätkati pesu õmblemist Ameerika Punasele Ristile ja teenitud raha kasutati kohalike vaeste toetamiseks. Samuti tegeles Ühistöö rahakorjamisega Vabadussõja ausammaste püstitamiseks.[2] Ühistöö lõpetas tegevuse 1921. aastal.[2]

Lisaks anti pärast sõja lõppu 412 inimesele Ühistöö teenetemärk, mis on üks Eesti haruldasemaid aumärke.[7]

1927. aastal andis Tallinna Õpetajate Selts välja Eduard Laamani koostatud kogumikraamatu Ühistöö tegevusest.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Ühistöö" loodi 20 aasta eest". Päewaleht, 8. detsember 1938. Kasutatud 11. november 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Bank 2017, lk 40
  3. Bank 2017, lk 30–31
  4. Jaan Maide. "Ülevaade Vabadussõjast 1918–1920". (lk 15 (PDF-i järgi)). 1933. Kaitseliidu kirjastus. Failitüüp: PDF. Kasutatud 11. november 2017.
  5. 5,0 5,1 Bank 2017, lk 31
  6. 6,0 6,1 Bank 2017, lk 32
  7. Bank 2017, lk 30

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]