Eduard Virgo

Eduard Virgo. Gori šarž

Eduard-Reinhold Virgo VR III/2 (perekonnanimi kuni 1933 ka Virk; 16. oktoober 1878 Päide, Rakvere kihelkond, Virumaa – 28. aprill 1938 Tallinn) oli Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat.

Ta oli radikaalse ajalehe Sõnumed peatoimetaja ja saadeti Venemaalt 1907. aastal välja. Pärast Eestisse naasmist 1909. aastal töötas ta mitme ajalehe (Postimees, Päevaleht, Tallinna Kaja) juures nii ajakirjaniku kui ka toimetuse liikmena.

Ta oli 1912. aastast kirjastuse Maa asutaja ja omanik ning tegeles Soome paberi- ja kirjatarvete äriga.

Talle kuulus 1914. aastast endine Kaserahu poolmõis, kus suvitasid ja kirjutasid oma teoseid näiteks 1917. aastal Marie Under, Friedebert Tuglas ja Artur Adson ning 1921. aastal A. H. Tammsaare.

Diplomaadina

Oktoobrist 1918 kuni detsembrini 1919 oli ta Eesti diplomaatiline esindaja Roomas. Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsiooni sekretär 1919–1920, ajutine esindaja Londonis 1920, ajutine asjur Skandinaavias 1919, 1921–1922 ja 1923–1928, saadik Lätis 1928–1931 ning peakonsul Balkani riikides juulist septembrini 1932.

Ta oli Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja ja välisministri abi 1920–1921, majandus-, juriidilise ja kaubandusosakonna juhataja 1922–1923 ning väliskaubanduse osakonna direktor 1931–1938.

Tunnustus

• 20. detsember 1920 – Vabadusristi III liigi 2. järk
• 19. veebruar 1927 – Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste
• 17. veebruar 1936 – Kotkaristi II klassi teenetemärk

Kirjandus

• "Virgo, Eduard Reinhold". // Eesti välisteenistus. Biograafiline leksikon 1918–1991. Välisministeerium. Tallinn 2006. Lk 129

Välislingid

• Eesti biograafilises andmebaasis ISIK